{"id":848,"date":"2008-01-04T09:46:23","date_gmt":"2008-01-04T06:46:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=848"},"modified":"2010-03-29T09:45:26","modified_gmt":"2010-03-29T06:45:26","slug":"labimoot-loeb-peenem-on-parem","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=848","title":{"rendered":"L\u00e4bim\u00f5\u00f5t loeb: peenem on parem"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Kas tugevamate metalldetailide valmistamiseks peaks nende m&otilde;&otilde;tmeid v&auml;hendama?<br \/>\n<\/strong><br \/>\nHariliku kirjaklambri painutamisel hakkavad metalliaatomite paigutuse ebakorrap&auml;rad kristallv&otilde;res liikuma. Kohas, kus nad liituvad, muutub struktuur n&otilde;rgaks ja l&otilde;puks klamber murdub. Juba viiek&uuml;mne aasta eest tehti katse m&otilde;ne mikromeetrilise l&auml;bim&otilde;&otilde;du ja millimeetritesse k&uuml;&uuml;ndiva pikkusega tinaniidikestega, milles ilmnes nende anomaalselt hea pingetaluvus. Seda, miks v&auml;ikesem&otilde;&otilde;tmelised kristallstruktuurid mehhaanilisi deformatsioone &uuml;llatavalt h&auml;sti taluvad, ei osatud seni p&otilde;hjalikult seletada. N&uuml;&uuml;d on USA teadlased l&auml;bi viinud eksperimendi, milles 150 kuni 400 nanomeetrilise l&auml;bim&otilde;&otilde;duga nikkelvardakesi teemantalasil muljuti. Samal ajal j&auml;lgiti nende sisestruktuuri elektronmikroskoobi abil. Ilmnes, et vastupidiselt makroskoopilistes kehades aset leidvale ebakorrap&auml;rade kuhjumisele liiguvad suure pindala ja ruumala suhtega kehades d&uuml;slokatsioonid materjali pinnale ja aine kristallstruktuur hoopis korrastub. See annabki talle lisatugevuse. <\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"left\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/040108.jpg\" alt=\"\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p><em>Nikkelvardake enne ja p&auml;rast muljumist- vasakpoolsel pildil n&auml;htav teralisus tuleneb kristallv&otilde;re struktuuri ebakorrap&auml;rast, mis p&auml;rast muljumist (paremal) on kadunud.<\/em><\/p>\n<p>Veel umbes 300 nanomeetri j&auml;medused vardakesed suutsid suure osa struktuurivigadest pinna kaudu k&otilde;rvaldada, suuremate l&auml;bim&otilde;&otilde;tude korral esines harilik kuhjumine. Kuid ega peenemadki niidikesed l&otilde;pmatult pinget talu &#8211; ilmnes, et piisava rakendatava j&otilde;u korral hakkavad struktuurivead proovis spontaanselt tekkima. Kui neid saab piisavalt palju, et enne pinnale j&otilde;udmist liituda ja &uuml;hiselt materjali n&otilde;rgestada, puruneb see ikkagi.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2008\/01\/080102135745.htm\">sciencedaily.com<\/a><br \/>\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kas tugevamate metalldetailide valmistamiseks peaks nende m&otilde;&otilde;tmeid v&auml;hendama? Hariliku kirjaklambri painutamisel hakkavad metalliaatomite paigutuse ebakorrap&auml;rad kristallv&otilde;res liikuma. Kohas, kus nad liituvad, muutub struktuur n&otilde;rgaks ja l&otilde;puks klamber murdub. Juba viiek&uuml;mne aasta eest tehti katse m&otilde;ne mikromeetrilise l&auml;bim&otilde;&otilde;du ja millimeetritesse k&uuml;&uuml;ndiva pikkusega tinaniidikestega, milles ilmnes nende anomaalselt hea pingetaluvus. Seda, miks v&auml;ikesem&otilde;&otilde;tmelised kristallstruktuurid mehhaanilisi deformatsioone &uuml;llatavalt [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-848","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/848","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=848"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/848\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=848"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=848"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=848"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}