{"id":84816,"date":"2015-04-25T13:36:29","date_gmt":"2015-04-25T10:36:29","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=84816"},"modified":"2015-05-06T13:41:17","modified_gmt":"2015-05-06T10:41:17","slug":"wolfgang-pauli-115","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=84816","title":{"rendered":"Wolfgang Pauli &#8211; 115"},"content":{"rendered":"<p>Wolfgang Pauli (25.04.1900 \u2013 14.12.1958) on s\u00fcndinud Viinis juudi perekonnas, \u00f5ppinud M\u00fcncheni \u00fclikoolis. 19-aastaselt koostas ta p\u00f5hjaliku \u00fclevaate eri- ja \u00fcldrelatiivsusteooriast, mida Einstein ise k\u00f5rgelt hindas ja mis j\u00e4i aastateks parimaks sellekohaseks \u00fclevaateks. Doktorikraadi kaitses 1922 M\u00fcncheni \u00fclikoolis, seej\u00e4rel t\u00f6\u00f6tas G\u00f6ttingenis, Kopenhaagenis ja Hamburgis. 1928 pages \u00e4hvardava natsismiohu eest \u0160veitsi, kus sai Z\u00fcrichi Tehnika\u00fclikooli professoriks. II Maailmas\u00f5ja aastail elas ja t\u00f6\u00f6tas USAs.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/2563_Wolfgang_Pauli.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-84818\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/2563_Wolfgang_Pauli-230x300.jpg\" alt=\"2563_Wolfgang_Pauli\" width=\"230\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/2563_Wolfgang_Pauli-230x300.jpg 230w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/2563_Wolfgang_Pauli-787x1024.jpg 787w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/2563_Wolfgang_Pauli.jpg 1795w\" sizes=\"auto, (max-width: 230px) 100vw, 230px\" \/><\/a> 1925 p\u00fcstitas printsiibi, mis sai hiljem tuntuks Pauli keeluprintsiibina, \u00fchtlasi v\u00e4ites, et iga elektroni m\u00e4\u00e4ratlemiseks aatomis on vaja neli kvantarvu (neljanda, spinni olemus ei olnud siis veel selge). Keeluprintsiip selgitas elektronide paigutuse eri aatomeis ning elementide perioodsusseaduse.<\/p>\n<p>1945 sai ta selle eest Nobeli preemia. 1931 oletas ta, et radioaktiivainete beetalagunemisel peab tuumast peale elektroni lahkuma veel \u00fcks seisumassitu v\u00f5i \u00fclikerge ja \u00fclimalt l\u00e4bitungiv osake. Hiljem arendas itaalia f\u00fc\u00fcsik Enrico Fermi sellest oletusest beetalagunemise teooria, nimetades osakese neutriinoks (it k neutraalne pisiosake). Paulil on suuri teeneid kvantf\u00fc\u00fcsika v\u00e4ga mitmete valdkondade arendamisel.<\/p>\n<p>Pauli oli tihti \u00fcsna j\u00e4rsk oma hinnanguis kolleegide t\u00f6\u00f6dele. Nt arendas USA f\u00fc\u00fcsik Ralph Kronig ideed elektroni spinnist, kuid Pauli naeris tema t\u00f6\u00f6 lihtsalt v\u00e4lja ja see j\u00e4igi avaldamata. Spinni avastamise au said noored hollandlased Goudsmit ja Uhlenbeck.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/pauli.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-84817\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/pauli-250x300.jpg\" alt=\"pauli\" width=\"250\" height=\"300\" \/><\/a>Eksperimentaatorite hulgas liikus legend, et niipea kui Pauli laborisse astub, l\u00e4heb k\u00e4silolev katse kohe luhta. Seda kutsuti isegi Pauli efektiks. K\u00f5ige drastilisem n\u00e4ide &#8220;Pauli efektist&#8221;, koguni dokumenteeritud, olevat kohtav plahvatus, mis juhtus prof. J.Francki laboratooriumis M\u00fcnchenis. Hiljem tehti kindlaks, et just plahvatuse ajal peatus M\u00fcncheni vaksalis kaheksaks minutiks rong, milles Pauli Z\u00fcrichisse s\u00f5itis\u2026 Hoolimata j\u00e4rsult erinevaist elu- ja l\u00f5\u00f5gastumistavadest sai Pauli M\u00fcnchenis \u00f5ppides\u00a0heaks s\u00f5braks Werner Heisenbergiga. (Pauli eelistas aega veeta kohvikuis ja baarides, Heisenberg seevastu vabas \u00f5hus, eriti matkates.) S\u00f5prusele andis hoobi natside v\u00f5imuletulek, mis l\u00f5i kestva l\u00f5he natse talunud sakslase Heisenbergi ja Pauli kui emigreerunud juudi vahele.<\/p>\n<p>Pauli \u00fclimat kriitilisust iseloomustavad h\u00e4sti j\u00e4rgmised anekdoodid.<\/p>\n<ul>\n<li>Kui Pauli suri ja taevasse j\u00f5udis, v\u00f5imaldas Jumal talle kui auv\u00e4\u00e4rsele isikule, Nobeli laureaadile audientsi. Kui Vanataat Paulilt k\u00fcsis, ons tal ka soove, mida tahaks esitada, vastas Pauli:&#8221;On k\u00fcll. Ma tahaksin v\u00e4ga teada, miks peenstruktuuri konstant on v\u00f5rdne just 0,00729735-ga.&#8221; Vana astus tahvli juurde ja asus hoogsalt kriiti pritsides valemeid kirjutama. Esialgu j\u00e4lgis Pauli heldinult, siis aga hakkas irooniliselt muigama ja \u00e4gedasti pead raputama.<\/li>\n<li>Keegi kolleeg t\u00f5i Paulile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks oma \u00e4sjal\u00f5petatud artikli. Seda pisut vaadanud, \u00fctles Pauli: &#8220;See ei ole \u00f5ige. See ei ole isegi vale.&#8221;<\/li>\n<\/ul>\n<p>Teksti autor: Henn K\u00e4\u00e4mbre<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Wolfgang Pauli (25.04.1900 \u2013 14.12.1958) on s\u00fcndinud Viinis juudi perekonnas, \u00f5ppinud M\u00fcncheni \u00fclikoolis. 19-aastaselt koostas ta p\u00f5hjaliku \u00fclevaate eri- ja \u00fcldrelatiivsusteooriast, mida Einstein ise k\u00f5rgelt hindas ja mis j\u00e4i aastateks parimaks sellekohaseks \u00fclevaateks. Doktorikraadi kaitses 1922 M\u00fcncheni \u00fclikoolis, seej\u00e4rel t\u00f6\u00f6tas G\u00f6ttingenis, Kopenhaagenis ja Hamburgis. 1928 pages \u00e4hvardava natsismiohu eest \u0160veitsi, kus sai Z\u00fcrichi Tehnika\u00fclikooli professoriks. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":84817,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[26],"tags":[],"class_list":{"0":"post-84816","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-persoon","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/84816","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=84816"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/84816\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/84817"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=84816"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=84816"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=84816"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}