{"id":849,"date":"2008-01-06T13:27:27","date_gmt":"2008-01-06T10:27:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=849"},"modified":"2010-03-29T09:45:21","modified_gmt":"2010-03-29T06:45:21","slug":"uus-vaade-tunguusi-plahvatusele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=849","title":{"rendered":"Uus vaade Tunguusi plahvatusele"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Ka v&auml;ike meteoriit v&otilde;ib suurt kahju teha.<\/strong><\/p>\n<p>Kesk-Venemaal Tunguusis 1908 aastal langenud meteoriit (Wikipedia: <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Tunguska_event\">Tunguska event<\/a>) p&uuml;hkis maatasa ligikaudu 2000 ruutkilomeetrit metsa. Seni arvati maapinnast umbes viie kilomeetri k&otilde;rgusel toimunud plahvatuse energia v&otilde;rdv&auml;&auml;rseks 10 kuni 20 megatonni TNT k&auml;rgatusega. New Mexico Sandia Rahvusliku Laboratooriumi teadlased v&otilde;tsid vana asja uuesti ette ja simuleerisid v&otilde;imalikku s&uuml;ndmuste k&auml;iku kaasaegsetel superarvutitel, mis lisaks suuremale t&auml;psusele v&otilde;imaldas arvesse v&otilde;tta varem k&otilde;rvale j&auml;etud faktoreid, sealhulgas tuult ja metsa tervislikku seisundit. Tulemused viitavad ootamatult v&auml;ikesele plahvatuse energiale, k&otilde;igest 3-5 megatonni TNT v&auml;&auml;ringus, mille tugevalt suunatundlik levik p&otilde;hjustas suure kahju. Kui meteoriit sisenes atmosf&auml;&auml;ri kiirusega mituk&uuml;mmend kilomeetrit sekundis, tekkis tema ette k&otilde;rge r&otilde;hu all &otilde;hupadi. Surve meteoriidile aina kasvas atmosf&auml;&auml;ri tihenedes, kuni viimaks toimus loetud kilomeetrite k&otilde;rgusel maapinnast plahvatus. Ent Sandia teadlaste simulatsiooni kohaselt polnud see kaugeltki s&uuml;mmeetriline, vaid paiskas enamiku langenud materjali massist Maa suunas &#8211; meteoriidi aine masskese liikus &uuml;lehelikiirusel maapinnale ja tegi seal laastamist&ouml;&ouml;, mis varem omistati v&auml;ikesele osale suuremast meteoriidist.<\/p>\n<table width=\"166\" height=\"117\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"left\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><a href=\"http:\/\/www.sandia.gov\/videos2007\/2007-6514Pfire.hv1.1.mpg\"><img decoding=\"async\" alt=\"\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/050108.jpg\" \/><\/a><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n<em><\/p>\n<p>Simulatsiooni videol&otilde;igul t&auml;histavad v&auml;rvid temperatuurijaotust &#8211; valge vastab aurustunud kivile, punane veeaurule. Halltoonide tumedus markeerib &otilde;hur&otilde;hku. <\/em><\/p>\n<p>Uurimust juhtinud Mark Boslough on tuntud selle poolest, et tema juhitud r&uuml;hm ennustas edukalt 1994 aastal komeedi Shoemaker-Levy 9 lagunemisj&auml;&auml;kide vaadeldavat langemist Jupiterile.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.sandia.gov\/news\/resources\/releases\/2007\/asteroid.html\">Sandia National Laboratories: News<\/a> (veel simulatsioone)<br \/>\nToimetas Erik Randla<a href=\"http:\/\/www.sandia.gov\/news\/resources\/releases\/2007\/asteroid.html\"><\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ka v&auml;ike meteoriit v&otilde;ib suurt kahju teha. Kesk-Venemaal Tunguusis 1908 aastal langenud meteoriit (Wikipedia: Tunguska event) p&uuml;hkis maatasa ligikaudu 2000 ruutkilomeetrit metsa. Seni arvati maapinnast umbes viie kilomeetri k&otilde;rgusel toimunud plahvatuse energia v&otilde;rdv&auml;&auml;rseks 10 kuni 20 megatonni TNT k&auml;rgatusega. New Mexico Sandia Rahvusliku Laboratooriumi teadlased v&otilde;tsid vana asja uuesti ette ja simuleerisid v&otilde;imalikku s&uuml;ndmuste k&auml;iku [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-849","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/849","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=849"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/849\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=849"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=849"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=849"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}