{"id":851,"date":"2008-01-08T19:14:29","date_gmt":"2008-01-08T16:14:29","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=851"},"modified":"2010-03-29T09:45:07","modified_gmt":"2010-03-29T06:45:07","slug":"ootame-paikese-aktiivsuse-kasvu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=851","title":{"rendered":"Ootame P\u00e4ikese aktiivsuse kasvu"},"content":{"rendered":"

\nPäike alustab järjekordset kõrgendatud aktiivsuse perioodi.<\/strong><\/p>\n

Päikese magnetilise aktiivsuse perioodilisuse avastas 1843 aastal Samuel Heinrich Schwabe. Sellest ajast on meie kodutähel hoolikamalt silma peal hoitud ja kindlaks tehtud, et Päike ei sära sugugi alati ühtemoodi. Kosmoseilma pamiselt mõjutav Päikese magnetiline aktiivsus jõuab haripunkti keskmiselt iga 11 aasta järel, ent on esinenud ka 9 ja 14 aastaseid tsükleid. Hiljuti leiti vasttekkinud suur päikeselaik, mis viitab uue aktiivsusekasvu algusele, maksimumi on oodata 2011 ja 2012 aastaks.<\/p>\n\n\n\n
\"\"<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Aastatel 1991-1995 tehtud ülesvõtted Päikesest pehme röntgenkiirguse piirkonnas. Vasakult paremale järgnevatel kujutistel on selgelt näha aktiivsuse langus. (Pilt: Wikipedia)<\/em><\/p>\n

Maapealsele elule pole see siiski varem ülemäära korda läinud, kuid viimase aastakümnega kasvanud tehnoloogiasõltuvus võib siin korrektuurid teha. Näiteks võivad tugevad magnettormid mõjutada satelliitide, sealhulgas globaalse positsioneerimissüsteemi omade, tööd. Vähem tõenäoline on ennustatav mõju maapealsetele sidesüsteemidele. <\/p>\n

Allikas: sciencedaily.com<\/a>
\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Päike alustab järjekordset kõrgendatud aktiivsuse perioodi. Päikese magnetilise aktiivsuse perioodilisuse avastas 1843 aastal Samuel Heinrich Schwabe. Sellest ajast on meie kodutähel hoolikamalt silma peal hoitud ja kindlaks tehtud, et Päike ei sära sugugi alati ühtemoodi. Kosmoseilma pamiselt mõjutav Päikese magnetiline aktiivsus jõuab haripunkti keskmiselt iga 11 aasta järel, ent on esinenud ka 9 ja 14 […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-851","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/851","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=851"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/851\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=851"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=851"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=851"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}