{"id":85263,"date":"2015-05-12T11:10:56","date_gmt":"2015-05-12T08:10:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=85263"},"modified":"2015-05-12T11:16:25","modified_gmt":"2015-05-12T08:16:25","slug":"jalle-need-tilgad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=85263","title":{"rendered":"Tilkadest saab moodustada korrastatud mikrostruktuure"},"content":{"rendered":"

Poola teadlased on n\u00e4idanud, et veetilgad v\u00f5ivad suuremate \u00f5litilkade sees \u00fcllatavaid struktuure moodustada. N\u00e4htuse rakendustena n\u00e4hakse ravimine transporti inimeses ja bioloogiliste kudede loomisel.<\/p>\n

\"e42_1\"<\/a>

Foto: J. Guzowski\/Polish Academy of Sciences<\/p><\/div>\n

Kolloid on see, kui\u00a0 suure diameetriga osakesed (1nm kuni 1mikromeeter) on pihustatud lahustisse. Teisalt on kolloidosakesed on nii v\u00e4ikesed, et valgusmikroskoobiga neid ei n\u00e4e ning kolloidid n\u00e4ivad homogeense, st \u00fchtlase s\u00fcsteemina. Samas on nad j\u00e4llegi piisavalt suured, et valgust hajutada. N\u00e4iteks on piima valge v\u00e4rvus p\u00f5hjustatud just valguse hajumisest kolloidosakestel. Ka udu on olemuselt kolloid, samuti veel paljud toiduained.<\/p>\n

Teadlased on aastaid tegelenud tahkete kolloidosakestega ning uurinud, kuidas need \u00fcksteise k\u00fclge kleepudes moodustavad spontaanselt korrastatud struktuure. Sellised s\u00fcsteemid on iseorganiseeruvad, st eksperimentides ei ole v\u00f5imalik kontrollida, milliseid struktuure kolloidosakesed moodustavad.<\/p>\n

Guzowski ja Garstecki Poola Teaduste Akadeemia F\u00fc\u00fcsikalise Keemia Instituudist tegid asju veidi teistmoodi. Nad t\u00e4itsid 150mikromeetrise diameetriga toru \u00f5litaolist seguga ning pihustasid siis sinna siniseks v\u00e4rvitud vett. Vesi jagunes kiiresti toru j\u00e4medusteks tilkadeks. Toru teisest otsast v\u00e4ljusid suuremad \u00f5li tilgad, kus igas tilgas oli 3-8 sinist veetilka.<\/p>\n

On loomulik oletada, et veetilgad moodustavad konfiguratsioone, mis on madalaima v\u00f5imaliku energiaga, st kogunevad v\u00f5imalikult tihedaks kobaraks. Uurijate \u00fcllatuseks selgus, et veetilgad moodustasid ka struktuure, mis ei ole kompaktsed (vt pilte).<\/p>\n

N\u00e4htuse p\u00f5hjuseks on ilmselt \u00f5litilga poolt vee tilkadele avaldatav r\u00f5hk, mis pressib need “loperguseks”, nii et neil on raske end tihedaks kobaraks korrastada, st s\u00fcsteemil tekivad metastabiilsed olekud. Uurijad muutsid veetilkade arvu \u00f5litilgas ning nende poolt h\u00f5ivatud \u00f5litilga ruumala ja leidsid, et sel teel on v\u00f5imalik struktuuride moodustumist kontrollida.<\/p>\n

Ei ole \u00fcldsegi v\u00e4listatud, et sellised mitmekihilised tilgad leiavad edaspidi kasutust biotehnoloogias. Miks mitte ka fotoonikas – korrastatud struktuurid on valguse kiirgamisel ja juhtimisel hoopis paljulubavamad, kui korrap\u00e4ratud.<\/p>\n

Allikad:<\/p>\n

http:\/\/physics.aps.org\/articles\/v8\/42<\/a><\/p>\n

http:\/\/journals.aps.org\/prl\/abstract\/10.1103\/PhysRevLett.114.188302<\/a><\/p>\n

\"tilgastruktuurid\"<\/a>

Joonis: Guzowski et al, Phys.Rev.Lett.<\/p><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Poola teadlased on n\u00e4idanud, et veetilgad v\u00f5ivad suuremate \u00f5litilkade sees \u00fcllatavaid struktuure moodustada. N\u00e4htuse rakendustena n\u00e4hakse ravimine transporti inimeses ja bioloogiliste kudede loomisel. Kolloid on see, kui\u00a0 suure diameetriga osakesed (1nm kuni 1mikromeeter) on pihustatud lahustisse. Teisalt on kolloidosakesed on nii v\u00e4ikesed, et valgusmikroskoobiga neid ei n\u00e4e ning kolloidid n\u00e4ivad homogeense, st \u00fchtlase s\u00fcsteemina. Samas […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":85265,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-85263","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/85263","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=85263"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/85263\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/85265"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=85263"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=85263"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=85263"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}