{"id":8535,"date":"2010-09-24T11:31:25","date_gmt":"2010-09-24T08:31:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=8535"},"modified":"2010-09-24T11:33:00","modified_gmt":"2010-09-24T08:33:00","slug":"grafeenelektroodidega-superkondensaator","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=8535","title":{"rendered":"Grafeenelektroodidega superkondensaator"},"content":{"rendered":"

Ameerika \u00dchendriikide teadlased said hakkama k\u00f5rgsagedusliku vahelduvvoolu-superkondensaatori valmistamisega, kus elektroodidena kasutati grafeenlehekesi. Tavalistest kondensaatoristest palju v\u00e4iksemat seadet saab kasutada arvutite protsessorites ning teistes v\u00e4iksem\u00f5\u00f5tmelistes kiipides.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Grafeenlehekesest elektrood. Pilt: J. Miller<\/p><\/div>\n

Superkondensaatorid ehk elektrilised kaksikkiht-kondensaatorid(electric double-layer capacitors<\/a>,DLC)\u00a0 v\u00f5i ka elektrokeemilised kondensaatorid on kondensaatorid, millesse mahub t\u00e4nu elektrol\u00fc\u00fcdi ning elektroodi \u00fchenduskohas\u00a0pinge rakendamisel moodustuvale kaksikkihile palju rohkem laengut.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6stuslikud DLC-d on tavaliste patareidega v\u00f5rreldes erakordselt v\u00f5imsad, kuid oma olemuselt on nad alalisvooluseadmed, mist\u00f5ttu nende laadimiseks ning t\u00fchjendamiseks kulub mitmeid sekundeid. Seesugused DLC-d on k\u00f5ige efektiivsemad sagedustel alla 0.05 Hz-i, ning on seet\u00f5ttu h\u00e4stikasutatavad n\u00e4iteks h\u00fcbriids\u00f5idukites, kus pidurdamisel toimuv laadumine v\u00f5tab aega ligi 10 sekundit ning t\u00fchjenemine kiirendamisel ligi 15 sekundit. K\u00f5rgematel sagedustel kaotavad nad aga efektiivsuses k\u00f5vasti ning hakkavad elektroodide suure pooride sisalduse t\u00f5ttu k\u00e4ituma pigem takistitena.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Grafeenelektrood teisest vaatest. Pilt: J. Miller<\/p><\/div>\n

John R. Miller ning kolleegid aktsiaseltsist JME Inc. ning Case Western Reserve \u00dclikoolist otsustasid selle probleemi \u00fcletamiseks valmistada DLC, mille elektroodidena on kasutatud vertikaalselt orienteeritud poore mittesisaldavat ning suure pindalaga grafeeni.\u00a0Sel viisil valmistatud seadme t\u00f6\u00f6sagedus on k\u00f5rgem kui 5000Hz, mis on\u00a0100 000 korda suurem kui t\u00f6\u00f6stuslike DLC-de t\u00f6\u00f6sagedus.\u00a0Lisaks on uus kondensaator\u00a0tavap\u00e4rastest seadmetest ligi kuus korda v\u00e4iksem ning selle efektiivseks laadimiseks ja t\u00fchjenemiseks kulub alla\u00a0\u00fche millisekundi.<\/p>\n

Teadlaste s\u00f5nul on seesugused vertikaalselt paigutatud grafeenlehed oma struktuurilt k\u00f5rgsageduslike DLC elektroodidena idealsed. Oma t\u00f6\u00f6s valmistati mitmeid erinevaid kondensaatoreid, millede mahtuvus j\u00e4\u00e4b vahemikku 50-70 \u00b5F\/cm2<\/sup>, tavap\u00e4raste seadmete mahtuvus j\u00e4\u00e4b aga 3 \u00b5F\/cm2 <\/sup>kanti. Selliste elektroodide eeliseks on ka fakt, et ligip\u00e4\u00e4s nendeni on otsene, mist\u00f5ttu laeng salvestatakse suurel alal hajumise asemel\u00a0kindlasse piirkonda.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Graphene Double-Layer Capacitor with ac Line-Filtering Performance<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika \u00dchendriikide teadlased said hakkama k\u00f5rgsagedusliku vahelduvvoolu-superkondensaatori valmistamisega, kus elektroodidena kasutati grafeenlehekesi. Tavalistest kondensaatoristest palju v\u00e4iksemat seadet saab kasutada arvutite protsessorites ning teistes v\u00e4iksem\u00f5\u00f5tmelistes kiipides. Superkondensaatorid ehk elektrilised kaksikkiht-kondensaatorid(electric double-layer capacitors,DLC)\u00a0 v\u00f5i ka elektrokeemilised kondensaatorid on kondensaatorid, millesse mahub t\u00e4nu elektrol\u00fc\u00fcdi ning elektroodi \u00fchenduskohas\u00a0pinge rakendamisel moodustuvale kaksikkihile palju rohkem laengut. T\u00f6\u00f6stuslikud DLC-d on tavaliste patareidega […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-8535","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8535","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8535"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8535\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8535"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8535"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8535"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}