{"id":8544,"date":"2010-09-24T16:24:44","date_gmt":"2010-09-24T13:24:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=8544"},"modified":"2011-08-08T23:14:42","modified_gmt":"2011-08-08T20:14:42","slug":"lhc-jatkab-uute-avastuste-lainel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=8544","title":{"rendered":"LHC j\u00e4tkab uute avastuste lainel"},"content":{"rendered":"

Suure Hadronite P\u00f5rguti (LHC) juures t\u00f6\u00f6tavad teadlased avaldasid n\u00e4dala alguses uurimuse, mille kohaselt on nad avastanud prootonite p\u00f5rgatamisel seni vaatlemata n\u00e4htuse.<\/strong><\/p>\n

P\u00e4rast kesksuvel toimunud k\u00f5rgete energiate f\u00fc\u00fcsika konverentsil esitletud juba eelnevalt avastatud osakeste t\u00e4psustatud omadusi hakkavad LHC eksperimendid p\u00e4rast kuuendat kuud n\u00e4gema esimesi m\u00e4rke potentsiaalselt uutest ning huvitavatest efektidest. LHC teise mitmeotstarbelise detektori ATLAS abiga kinnitati, et ergastatud kvarke ei leidu kuni 1260 gigaelektronvoldi piirini. Samal ajal on LHCb demonstreerinud oma v\u00f5imet vaadelda aatomisarnastest beauty (ilu) kvargist ning antikvargist koosnevaid osakesi.

\"\"<\/a>

CMS on \u00fcks Suure Hadroni P\u00f5rguti mitmeotstarbelisest osakeste detektorist. Foto: Wikimedia Commons<\/p><\/div><\/p>\n

P\u00e4rast miljardite prooton-prooton kokkup\u00f5rgetel tekkinud osakeste statistilist anal\u00fc\u00fcsi aga m\u00e4rgati, et m\u00f5ned osakesed tunduvad olevat omavahel kuidagi seotud. “M\u00f5ningas m\u00f5ttes tundub justkui osakesed suhtleksid omavahel ning arutaksid, mis suunas liikuda,” \u00fctles CMS-i t\u00f6\u00f6r\u00fchma eestk\u00f5neleja Guido Tonelli ERR-le. Esimest korda m\u00e4rgati n\u00e4htust juba juuli keskpaigas, kuid see tundus liiga uskumatu, et seda enne mitmekordset \u00fclekontrollimist avaldada.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd p\u00f5hjendati selle avalikkuse ette toomist vajadusega haarata maailmast uusi ideid, mis n\u00e4htust seletada suudaks. \u201cMeil ei ole lihtsalt oma andmetes piisavalt informatsiooni, et sellest v\u00e4lja harutada v\u00f5imalikud t\u00f5lgendused ning oleme keskendunud eksperimentaalsetele vaatlustele. Me oleme siiski huvitatud ideedest v\u00f5i soovitustest, mis v\u00f5iksid meie m\u00f5\u00f5detud nurga korrelatsiooni d\u00fcnaamikast paremini aru saada,\u201d lisas Tonelli. Samuti kinnitas ta, et kuigi efektid on juba suure debati tekitanud, on need reaalsuses v\u00e4ikesed ning ei pruugi olla seotud uue f\u00fc\u00fcsikaga.<\/p>\n

Tulemusi peetakse sellegipoolest huvitavaks, kuna nendes on m\u00e4rgata sarnasust USA Brookhaveni Relativistlike Raskete Ioonide P\u00f5rguti juures t\u00e4heldatud fenomeniga. Toona arvati, et kokkup\u00f5rkel tekkinud osakeste anomaalsed liikumisuundade vahelised nurgad on tingitud gluoon-kvargi plasma erip\u00e4rast, mida p\u00f5rguti tekitab. Sajandivahetusel ehitatud masin t\u00f6\u00f6tab k\u00fcll madalamatel energiatel kui LHC, kuid p\u00f5rgutab omavahel raskemaid ioone nagu n\u00e4iteks kulla aatomeid<\/p>\n

LHC hakkab selle sarnast plasmat uurima novembris, kui p\u00f5rgutis hakatakse p\u00f5rgutama tina tuumasid. Suure Hadronite P\u00f5rguti 18 kuulise t\u00f6\u00f6ts\u00fckli k\u00e4igus loodetakse koguda piisavalt andmeid, et uurida k\u00f5iki \u201cuut f\u00fc\u00fcsikat\u201d t\u00f5otavaid alasid.<\/p>\n

Loe lisaks:<\/p>\n

CMS News: New two-particle correlations observed in the CMS detector at the LHC<\/a>
\nTeadusartikkel arXiv-is<\/a>
\nArtikkel ERR teadusuudistes<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Suure Hadronite P\u00f5rguti (LHC) juures t\u00f6\u00f6tavad teadlased avaldasid n\u00e4dala alguses uurimuse, mille kohaselt on nad avastanud prootonite p\u00f5rgatamisel seni vaatlemata n\u00e4htuse. P\u00e4rast kesksuvel toimunud k\u00f5rgete energiate f\u00fc\u00fcsika konverentsil esitletud juba eelnevalt avastatud osakeste t\u00e4psustatud omadusi hakkavad LHC eksperimendid p\u00e4rast kuuendat kuud n\u00e4gema esimesi m\u00e4rke potentsiaalselt uutest ning huvitavatest efektidest. LHC teise mitmeotstarbelise detektori ATLAS abiga […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-8544","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-lhc","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8544","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8544"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8544\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8544"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8544"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8544"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}