{"id":856,"date":"2008-01-24T09:57:34","date_gmt":"2008-01-24T06:57:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=856"},"modified":"2010-03-29T09:44:18","modified_gmt":"2010-03-29T06:44:18","slug":"valeraha-ei-kola-oigesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=856","title":{"rendered":"Valeraha ei k\u00f5la \u00f5igesti"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Lisaks paberkup&uuml;&uuml;ridele v&otilde;ltsitakse ohtralt ka metallraha, f&uuml;&uuml;sikateadmised aitavad pettust tuvastada.<\/strong><\/p>\n<p>Valeraha tuvastamiseks on kasutusel keerukad meetodid ja paberrahadele lisatakse &uuml;ha uusi turvaelemente. Kuid kuidas on lood m&uuml;ntidega? V&otilde;iks arvata, et keegi ei vaevu metallraha v&otilde;ltsima,<\/p>\n<table width=\"129\" height=\"224\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"left\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"121\" height=\"218\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/240108.jpg\" alt=\"\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>ent Jaapanis k&otilde;rvaldati 2005 aastal 500-jeenised (&uuml;le 60 eesti krooni) m&uuml;ndid koguni ajutiselt k&auml;ibelt, p&otilde;hjuseks massiline valeraha levik. See on ka arusaadav, sest kes ikka p&ouml;&ouml;rab talle ulatatud peot&auml;iele m&uuml;ntidele detailset t&auml;helepanu, ka saab neid kasutada k&otilde;ikv&otilde;imalikes m&uuml;&uuml;giautomaatides. Kuidas siis ikkagi eristada ehtsaid m&uuml;nte v&otilde;ltsingust? Suurte koguste t&otilde;ttu on &uuml;ksikute eksemplaride hoolikas uurimine praktiliselt v&auml;listatud. Tokyo Politsei Kriminaaluuringute Labori uurija Mototsugu Suzuki leidis teravmeelse lahenduse. Juba ammu on m&uuml;ndivermijad raha ehtsust selle k&otilde;la j&auml;rgi hinnanud, Suzuki pani need teadmised kaasaegsesse vormi ja anal&uuml;&uuml;sis pronksplokile langenud m&uuml;ntide helispektreid. Ilmnes, et ehtsatel esineb neli iseloomulikku piiki sagedusvahemikus 5 kuni 20 kilohertsi, v&otilde;ltsinguil seevastu oli piike kas kolm v&otilde;i asusid neli piiki valedel sagedustel. Suzuki on oma t&ouml;&ouml; ka vastavasisulises ajakirjas Forensic Science International avaldanud, usaldusv&auml;&auml;rseks osutumise korral saab tema meetodit rakendada ka ilma inimesepoolse sekkumiseta, n&auml;iteks joogi- ja piletiautomaatides.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.nature.com\/news\/2008\/080122\/full\/news.2008.518.html\">Nature News<\/a><br \/>\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Lisaks paberkup&uuml;&uuml;ridele v&otilde;ltsitakse ohtralt ka metallraha, f&uuml;&uuml;sikateadmised aitavad pettust tuvastada. Valeraha tuvastamiseks on kasutusel keerukad meetodid ja paberrahadele lisatakse &uuml;ha uusi turvaelemente. Kuid kuidas on lood m&uuml;ntidega? V&otilde;iks arvata, et keegi ei vaevu metallraha v&otilde;ltsima, ent Jaapanis k&otilde;rvaldati 2005 aastal 500-jeenised (&uuml;le 60 eesti krooni) m&uuml;ndid koguni ajutiselt k&auml;ibelt, p&otilde;hjuseks massiline valeraha levik. See on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-856","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/856","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=856"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/856\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=856"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=856"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=856"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}