{"id":860,"date":"2008-02-01T18:54:55","date_gmt":"2008-02-01T15:54:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=860"},"modified":"2010-03-29T09:43:59","modified_gmt":"2010-03-29T06:43:59","slug":"seina-mooda-ules-gekode-ja-teadlaste-karvasjalgne-voidujooks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=860","title":{"rendered":"Seina m\u00f6\u00f6da \u00fcles &#8211; gekode ja teadlaste karvasjalgne v\u00f5idujooks"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Mis annab gekodele v&otilde;ime seintel turnida ja kas teadlased suudavad neid j&auml;ljendada?<br \/>\n<\/strong><br \/>\nElusloodus on ikka uusi tehnoloogiaid inspireerinud. Teadlased on j&auml;rjekindlalt proovinud j&auml;ljendada gekode v&otilde;imet m&ouml;&ouml;da vertikaalseid seinu &uuml;les ronida, n&uuml;&uuml;d on need p&uuml;&uuml;dlused suure sammu edasi, ehk &uuml;les, astunud. Gekode v&otilde;ime seintele kleepuda annab nende jalgade mikroskoopiline karvastik, iga karvake on otsast l&otilde;henenud nanom&otilde;&otilde;tmeis niidistikuks, mis pinnaga kokkupuutel t&otilde;mbub selle vastu molekulidevaheliste Van der Waalsi j&otilde;udude m&otilde;jul (Wikipedia: <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Van_der_Waals_force\">Van der Waals forces<\/a>). Varasemaid katseid geko v&otilde;imeid matkida &uuml;hendab &uuml;ks puudus &#8211; nimelt selleks, et katsealune materjal pinnale kleepuks tuli teda vastu seda pinda suruda. Samas n&otilde;udis pinnalt eemaldumine taaskord j&otilde;udu. Sellest tulenevalt raiskaks niisugusest materjalist jalgadega robot palju energiat ainult selleks, et mitte alla kukkuda. N&uuml;&uuml;d on California &Uuml;likooli teadlased Ron Fearingi juhtimisel loonud niidistiku, mis kleepub pinnale vaid siis, kui ta pinnale toetudes selle suhtes nihkuma hakkab. Pinnaga risti liikudes kleepumist ei toimu.<\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"left\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/010208.jpg\" alt=\"\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n<em>Peen karvastik kleepub vaid libisema hakates<br \/>\n<\/em><br \/>\nKui m&otilde;elda, et geko teeb oma jalakestega kuni 20 liigutust sekundis, on see kriitilise t&auml;htsusega areng. Fearingi r&uuml;hma loodud materjalile annavad soovitud omadused selle pinda katvad 20 mikromeetri (u. viiendik paberilehe paksusest) pikkused ja 0.6 mikomeetrilise l&auml;bim&otilde;&otilde;duga, so. juuksekarvast umbes sada korda peenemad, pol&uuml;prop&uuml;leenist karvakesed. Pol&uuml;prop&uuml;leen on varem kasutatud materjalidega v&otilde;rreldes tunduvalt j&auml;igem ja see tagabki kunstjalakeste hea pidamise ning lisaks nende omaduste s&auml;ilimise pikema aja jooksul. <\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2008\/01\/080129201546.htm\">sciencedaily.com<\/a><br \/>\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mis annab gekodele v&otilde;ime seintel turnida ja kas teadlased suudavad neid j&auml;ljendada? Elusloodus on ikka uusi tehnoloogiaid inspireerinud. Teadlased on j&auml;rjekindlalt proovinud j&auml;ljendada gekode v&otilde;imet m&ouml;&ouml;da vertikaalseid seinu &uuml;les ronida, n&uuml;&uuml;d on need p&uuml;&uuml;dlused suure sammu edasi, ehk &uuml;les, astunud. Gekode v&otilde;ime seintele kleepuda annab nende jalgade mikroskoopiline karvastik, iga karvake on otsast l&otilde;henenud nanom&otilde;&otilde;tmeis [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-860","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/860","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=860"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/860\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=860"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=860"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=860"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}