{"id":861,"date":"2008-02-05T23:39:25","date_gmt":"2008-02-05T20:39:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=861"},"modified":"2010-03-29T09:43:36","modified_gmt":"2010-03-29T06:43:36","slug":"plasmaantenn-kaob-kui-see-valja-lulitada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=861","title":{"rendered":"Plasmaantenn kaob, kui see v\u00e4lja l\u00fclitada."},"content":{"rendered":"<p><strong>Antenne ei pea tingimata ehitama metallist, selleks v&otilde;iks&nbsp;kasutada ka ioniseeritud gaasi.<\/strong><\/p>\n<p>Lennukite ja laevade silmadeks on radarid, nende abil&nbsp;on v&otilde;imalik j&auml;lgida &uuml;mbritsevat ruumi v&auml;ga suures ulatuses. Aga radarite metallantennid peegeldavad ka intensiivselt teiste radarite signaale, muutes endi kandjad &quot;n&auml;htavaks&quot; ning see ei pruugi alati hea olla<strong>.<\/strong><\/p>\n<p>Juba m&otilde;nda aega on spekuleeritud v&otilde;imalusega ehitada nn plasmaantenne. Sest mida on raadiolainete tekitamiseks tarvis? Ei muud, kui sobivate parameetritega elektrivoolu. Metallis tekib elektrivool vabade elektronide&nbsp;suunatud liikumisel. Plasma on kvaasineutraalne segu ioonidest, elektronidest ja neutraalsetest&nbsp;osakestest (milleks v&otilde;ivad olla n&auml;iteks ioniseerimata aatomid), st&nbsp;ka plasmas saab tekitada elektrivoolu. Seega&nbsp;saab&nbsp;plasmat p&otilde;him&otilde;tteliselt kasutada antennina.<\/p>\n<p>Plasmat kohtame k&otilde;ige sagedamini p&auml;evavalguslambis &#8211;&nbsp;sellise lambi&nbsp;t&ouml;&ouml; p&otilde;hineb&nbsp;seal oleva gaasi ioniseerimisel. Aga kui lamp v&auml;lja l&uuml;litada, siis kaob ka plasma&nbsp;ning me&nbsp;saame lihtsalt&nbsp;elektriliselt neutraalsete gaaside segu . Selles seisnebki plasmaantenni kadumise trikk &#8211; raadiolainetele on&nbsp;v&auml;lja l&uuml;litatud plasmaantenn&nbsp;sama hea kui &otilde;hk. <\/p>\n<p>Plasma v&otilde;ib vastavalt oma parameetritele raadiolaineid neelata v&otilde;i peegeldada ning tegelikult pakutakse&nbsp;sellistele antennidele mitmeid huvitavaid rakendusi. N&auml;iteks arvatakse, et on v&otilde;imalik konstrueerida antenne, mis on radaritele n&auml;htamatud ka siis, kui nad t&ouml;&ouml;tavad. Plasma abil loodetakse luua kilpe, millega saaks varjestada satelliite v&otilde;imsate segavate signaalide vastu.&nbsp;Kasutades&nbsp;plasmat reflektorina peaks saama ehitada radarantenne, mis oleksid sekundi murdosa jooksul&nbsp;&uuml;mber suunatavad ning mis sealjuures ei sisaldaks &uuml;htki liikuvat detaili (m&otilde;elge k&otilde;igi nende p&ouml;&ouml;rlevate silindrite peale laevade &quot;katustel&quot;). Saame n&auml;ha.<\/p>\n<p><em>Scientific American,<\/em> vahendas Kaido Reivelt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Antenne ei pea tingimata ehitama metallist, selleks v&otilde;iks&nbsp;kasutada ka ioniseeritud gaasi. Lennukite ja laevade silmadeks on radarid, nende abil&nbsp;on v&otilde;imalik j&auml;lgida &uuml;mbritsevat ruumi v&auml;ga suures ulatuses. Aga radarite metallantennid peegeldavad ka intensiivselt teiste radarite signaale, muutes endi kandjad &quot;n&auml;htavaks&quot; ning see ei pruugi alati hea olla. Juba m&otilde;nda aega on spekuleeritud v&otilde;imalusega ehitada nn plasmaantenne. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-861","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/861","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=861"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/861\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=861"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=861"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=861"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}