{"id":8614,"date":"2010-09-26T12:41:38","date_gmt":"2010-09-26T09:41:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=8614"},"modified":"2010-09-26T12:41:38","modified_gmt":"2010-09-26T09:41:38","slug":"kvantfuusikud-muudavad-uleliigse-soojuse-elektrienergiaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=8614","title":{"rendered":"Kvantf\u00fc\u00fcsikud muudavad \u00fcleliigse soojuse elektrienergiaks"},"content":{"rendered":"

Arizona \u00dclikooli teadlased avastasid uue meetodi saamaks \u00fcleliigsest soojusest elektrienergiat. Meetod p\u00f5hineb nn. molekulaarse termoelektrilise seadme teoreetilisel mudelil, mille abil saaks\u00a0tulevikus valmistada efektiivsemaid autosid, elektrijaamu, tehaseid ning p\u00e4ikesepaneele.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: Justin Bergfield<\/p><\/div>\n

,,Termoelekter muudab v\u00f5imalikuks soojuse otsese muutmise elektrienergiaks seadmes, kus puuduvad liikuvad osad,” s\u00f5nas uurimuse l\u00e4bi viinud Justin Bergfield<\/strong>. ,,Meie kolleegide s\u00f5nul on arvutis modelleeritud seadmete valmistamine v\u00f5imalik, saades sama h\u00e4id tulemusi kui simulatsioonides,” lisas ta. Nende\u00a0seadme termoelektriline pinge v\u00f5iks tulevikus olla\u00a0kuni 100 korda suurem kui siiani laborites saavutatu, kirjutab physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Teadlaste v\u00e4lja m\u00f5eldud seade kasutaks kahe elektroodina k\u00e4ituva metallplaadi vahele asetatud kummisarnast pol\u00fcmeeri. Selle \u00fcli\u00f5hukese materjaliga saaks katta autode ja tehaste v\u00e4ljalasketorud, kus seade kasutaks \u00e4ra \u00fcleliigset soojust ning muudaks selle kasulikuks elektrienergiaks.<\/p>\n

Uue tehnoloogia v\u00f5ti seisneb kvantf\u00fc\u00fcsika osakese-laine duaalsuse <\/a>seaduses. Teadlased tulid uue seadme m\u00f5tte peale uurides pol\u00fcfen\u00fc\u00fci eetreid, molekule, mis spontaanselt pol\u00fcmeerideks \u00fchinevad. Iga pol\u00fcfen\u00fc\u00fcli eetri molekuli p\u00f5hiosaks on benseenir\u00f5ngaste ahel, mis omakorda koosneb s\u00fcsiniku aatomitest. Iga molekuli aehlataoline struktuur moodustab kokku molekulide v\u00f5rgustiku, l\u00e4bi mille elektronid liikuda saavad.<\/p>\n

Arvutisimulatsioonide abil ‘kasvatasid’ teadlased kahe elektroodi vahele hulga molekule ning\u00a0asetasid seadme simuleeritud soojusallika m\u00f5jualasse. ,,Benseenr\u00f5ngaste arvu suurendamisel suurenes ka saadud energia hulk,” s\u00f5nas Bergfield.<\/p>\n

Soojusenergia elektrienergiaks muutmise saladus peitub molekulide struktuuris. Elektronide vool molekulis jaguneb t\u00e4nu benseenr\u00f5ngastele kaheks. Antud seade on konstrueeritud nii, et \u00fcks voog neid elektrone peab ringi l\u00e4bimiseks reisima pikema maa, mist\u00f5ttu r\u00f5nga teises otsas\u00a0liitudes on kaks lainet erineva faasiga. Kui vooluringis on ka temperatuurierinevus, tekitab h\u00e4iritus laengukandjate liikumises elektrilise potentsiaali ehk pinge kasvu elektroodide vahel.<\/p>\n

Molekulaarsete termoelektriliste seadmete abil saaks lahendada ka fotoelementide \u00fclekuumenemise probleemi, muutes selle soojuse lisanduvaks elektrienergiaks.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Giant Thermoelectric Effect from Transmission Supernodes<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Arizona \u00dclikooli teadlased avastasid uue meetodi saamaks \u00fcleliigsest soojusest elektrienergiat. Meetod p\u00f5hineb nn. molekulaarse termoelektrilise seadme teoreetilisel mudelil, mille abil saaks\u00a0tulevikus valmistada efektiivsemaid autosid, elektrijaamu, tehaseid ning p\u00e4ikesepaneele. ,,Termoelekter muudab v\u00f5imalikuks soojuse otsese muutmise elektrienergiaks seadmes, kus puuduvad liikuvad osad,” s\u00f5nas uurimuse l\u00e4bi viinud Justin Bergfield. ,,Meie kolleegide s\u00f5nul on arvutis modelleeritud seadmete valmistamine v\u00f5imalik, […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-8614","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8614","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8614"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8614\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8614"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8614"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8614"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}