{"id":867,"date":"2008-02-22T10:38:54","date_gmt":"2008-02-22T07:38:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=867"},"modified":"2010-03-29T09:43:18","modified_gmt":"2010-03-29T06:43:18","slug":"spaceship-2-plaanid-avalikustatud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=867","title":{"rendered":"SpaceShip 2 plaanid avalikustatud"},"content":{"rendered":"<p><strong>Laiem kosmoseturismi v&otilde;imalus on t&otilde;epoolest maha m&auml;rgitud. Aga mis vahe on astronaudil ja kosmonaudil?<br \/>\n<\/strong>Richard Branson avaldas 2008.a. alguses teadaande, mis ka Eesti meedias kajastamist leidis, et on kindel plaan valmis ehitada lennumasin, mille nimi on SpaceShip Two, mis hakkab mahutama kuni kuus reisijat&nbsp;ja kaks meeskonnaliiget ning millega peaks p&otilde;him&otilde;tteliselt k&otilde;igil soovijatel olema v&otilde;imalus kosmoselendu teha. Kusjuures pardale p&auml;&auml;semine ei olekski &uuml;le m&otilde;istuse kallis (kuuldavasti ca miljon krooni). Samas me teame ja oleme kuulnud, et kosmoselennud on v&auml;ga kallid, v&auml;ga keerulised ning kosmonaudid peavad olema f&uuml;&uuml;siliselt v&auml;ljapaistvalt tugevad. Vastuolu?<br \/>\n<input type=\"image\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/news_2008_528.jpg\" align=\"left\" longdesc=\"undefined\" \/>Tegelikult on siin vastuolu n&auml;iline. Nimelt on SpaceShip&nbsp;Two &uuml;ks neid harvadest juhustest, kus odavam on &uuml;htlasi ka parem. Nimelt, kosmoselennu teeb v&auml;ga kalliks ja ka ohtlikuks suur kiirus, mis tuleb saavutada Maa &uuml;mber stabiilse orbiidi saavutamiseks (ca 10km\/s, st 18 sekundiga Tartust Tallinna). Sellise kiiruse saavutamiseks on vaja v&auml;ga&nbsp;palju energiat (palju k&uuml;tust) ning&nbsp;kosmonaudile m&otilde;jub&nbsp;stardil v&auml;ga suur raskuskiirendus.&nbsp;Niisamuti muudab suur kiirus v&auml;ga ohtlikuks pidurdamise ja maandumise (m&auml;letame, et m&otilde;ned aastad tagasi hukkus laskumisel &uuml;ks Ameerika kosmoses&uuml;stik).&nbsp;&nbsp;Aga kui me ei &uuml;ritagi orbiidile minna vaid tahame pakkuda huvilistele viit minutit mikrogravitatsiooni, siis muutub kogu ettev&otilde;tmine palju ohutumaks ja ka odavamaks.<br \/>\nKusjuures ohutus v&otilde;ib siin olla n&auml;iline. Kuuldavasti on asjaga tegelev firma, Scaled Compites, saanud hiljuti trahvi, kuna loodava lennumasina mootorite katsetusel &nbsp;hukkus kolm firma t&ouml;&ouml;list &#8230;<br \/>\nKui n&uuml;&uuml;d p&ouml;&ouml;rduda tagasi astronaudi ja kosmonaudi teema juurde, siis meie arvates on kosmonaut&nbsp;see, kes on v&auml;ljunud maa atmosf&auml;&auml;rist ning liikunud orbiidil &uuml;mber maa ja edasi. Nii et k&otilde;nealusest projektist ei ole Eestile esimest kosmonauti siiski loota.&nbsp;<\/p>\n<p>Allikas: <em>Nature doi:10.1038\/news.2008.528<br \/>\n<\/em>Vahendas: Kaido Reivelt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Laiem kosmoseturismi v&otilde;imalus on t&otilde;epoolest maha m&auml;rgitud. Aga mis vahe on astronaudil ja kosmonaudil? Richard Branson avaldas 2008.a. alguses teadaande, mis ka Eesti meedias kajastamist leidis, et on kindel plaan valmis ehitada lennumasin, mille nimi on SpaceShip Two, mis hakkab mahutama kuni kuus reisijat&nbsp;ja kaks meeskonnaliiget ning millega peaks p&otilde;him&otilde;tteliselt k&otilde;igil soovijatel olema v&otilde;imalus kosmoselendu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-867","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/867","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=867"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/867\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=867"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=867"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=867"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}