{"id":8702,"date":"2010-09-28T01:08:57","date_gmt":"2010-09-27T22:08:57","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=8702"},"modified":"2010-09-29T08:58:12","modified_gmt":"2010-09-29T05:58:12","slug":"ulipikk-nadal-universumis-16-september-27-september","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=8702","title":{"rendered":"(\u00dclipikk) n\u00e4dal universumis 16.september-27.september"},"content":{"rendered":"

Astrof\u00fc\u00fcsika ja gravitatsioon<\/strong><\/em><\/p>\n

Ujudes Laguuni udukogus.<\/strong><\/p>\n

NASA-le ja ESA-le kuuluva Hubble’i teleskoobi abiga on tehtud v\u00f5rratu pilt Laguuni udukogus<\/a>t. Nimetatud udukogu on olnud amat\u00f6\u00f6rastronoomide huviorbiidis olnud juba pikemat aega, kuna see on \u00fcks v\u00e4hestest seda t\u00fc\u00fcpi objektidest, mis on palja silmaga Maalt n\u00e4htav. V\u00f5rreldes h\u00e4guse ovaaliga, millisena see inimvaatlejale tundub, on gaasipilv Hubble’i jaoks hiiglaslik d\u00fcnaamiline t\u00e4htede inkubaator. Olgu peale, siin ei ole tegemist millegi uuega, aga sellegipoolest demonstreerib see taevalaotuste v\u00f5lu.
\n

\"\"<\/a>

Foto: NASA\/ESA Hubble'i kosmoseteleskoop<\/p><\/div><\/p>\n

Loe lisaks:
\n Breaking Waves in the Stellar Lagoon<\/a>.<\/p>\n

Gammakiired AGILE’i vaatenurgast.<\/strong><\/p>\n

Marisaldi, M., et al. (2010). Gamma-Ray Localization of Terrestrial Gamma-Ray Flashes Physical Review Letters, 105 (12) DOI: 10.1103\/PhysRevLett.105.128501<\/a><\/p>\n

Marisaldi t\u00f6\u00f6r\u00fchm on kasutanud \u00e4ikesetormide j\u00e4lgimiseks konstrueeritud satelliidi poolt kogutud andmeid, et erakordse t\u00e4psusega leida \u00e4ikesetormide k\u00e4igus harva tekkivaid gammakiiri. Need mudelid aitavad f\u00fc\u00fcsikutel gammakiiri ning nende seotust elektriliste tormidega paremini m\u00f5ista. Kusjuures enamikud teooriad ei ennusta sellise n\u00e4htuse ilmnemist \u00fcle\u00fcldse ette.<\/p>\n

Loe lisaks:
\n Pinpointing Earthly Gamma Rays.<\/a>
\n
\nKosmilised kiired ANITA perspektiivist.<\/strong><\/p>\n

S. Hoover, & et al. (2010). Observation of Ultra-high-energy Cosmic Rays with the ANITA Balloon-borne Radio Interferometer Physical Review Letters arXiv: 1005.0035v2<\/a><\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm on m\u00e4rganud \u00f5huballile kinnitatud raadiodetektorite abil raadiolainete signaale, mis on iseloomulikud olukorrale, kui \u00fclienergeetilised kosmilised kiired Antarktika j\u00e4\u00e4kilpi tabavad. Kuna me ei tea endiselt, kust need \u00fclisuure energiaga osakesed tulevad, m\u00e4ngib v\u00f5ime neid Maad tabades j\u00e4lgida olulist rolli nende p\u00e4ritolu v\u00e4lja selgitamiseks.<\/p>\n

Loe lisaks:
\nTuning In to Highest Energy Cosmic Rays.<\/a><\/p>\n

Kohutavalt pikk s-protsess.<\/strong><\/p>\n

A. J. Gallagher, S. G. Ryan, A. E. Garc\u00eda P\u00e9rez, & W. Aoki (2010). The barium isotopic mixture for the metal-poor subgiant star HD140283 Astronomy and Astrophysics arXiv: 1008.3541v1<\/a><\/p>\n

V\u00e4ike nope sisukokkuv\u00f5ttest:
\nPraeguse raskete elementide tuumas\u00fcnteesi teooria kohaselt on metallivaesesetes keskkondades dominantne r-protsess<\/a>. T\u00e4ht HD 140283 on juba pikaajaliselt olnud vastuolude keskmeks, kuna m\u00f5ningate uurimuste kohaselt on seal dominantseks hoopis s-protsess<\/a>. Meie poolt l\u00e4biviidud s\u00f5ltumatute vaatluste kohaselt… ei klapi vaatlused ja anal\u00fc\u00fcsid praegu kehtiva tuumas\u00fcnteesi teooriaga.<\/em><\/p>\n

See on j\u00e4rjekordselt \u00fcks nendest l\u00f5busatest astrof\u00fc\u00fcsikalistest m\u00f5istatustest. Meil on enda arvates \u00fcpris tore pilt, kuidas t\u00e4hed t\u00f6\u00f6tama peaksid, aga…. AGA aeg-ajalt komistame ikka mingisuguse vaatluse otsa, mis \u00fctleb meile, et meie teoreetilised mehhanismid t\u00e4htede d\u00fcnaamikast ja kujunemisest ei ole l\u00f5plikud. <\/p>\n

HD 140283 on j\u00e4rjekordne n\u00e4ide sellest omavahel mitte klappivate t\u00fckkidega hiiglaslikust puslest. Kuna HD 140283 kahtlustatava vanuse, (see on v\u00e4ga-v\u00e4ga vana), t\u00f5ttu oleks see pidanud tekkima ammu enne seda, kui esimesed punased hiiglased\/baariumit tootvat t\u00e4hed. Teiste s\u00f5nadega ei tohiks selle atmosf\u00e4\u00e4ris praeguse teooria kohaselt leiduma oma t\u00e4htedest \u201enaabrite\u201c baariumi. K\u00f5ik seal leiduv baarium oleks pidanud toodetama t\u00e4he enda poolt tuumas\u00fcnteesi r-protsessi k\u00e4igus. <\/p>\n

Ent Gallagheri ning teiste t\u00f6\u00f6r\u00fchmade vaatlused n\u00e4itavad midagi muud \u2013 t\u00e4hes toimub hetkel tuumas\u00fcnteesi s-protsess. Kas praegune t\u00e4htede tekkimise mudel on vale, mis t\u00e4hendaks leitud baariumi isotoobi tekkimisele mingit muud seletust peale praeguse s-protsessi? V\u00f5i midagi muud? V\u00f5ib-olla on see t\u00e4ht hoopiski p\u00e4rit m\u00f5nest vanemast galaktikast? Praegusel hetkel tundub k\u00f5ik lahtine.<\/p>\n

Loe lisaks:
\nAncient star poses galactic puzzle.<\/a><\/p>\n

K\u00f5rgete energiate -ja osakestef\u00fc\u00fcsika<\/strong><\/em><\/p>\n

Head uudised! V\u00f5ib-olla oleme me kvarkidest ja gluoonitest absoluutselt valesti aru saanud!<\/strong>
\n\"\"<\/a>
\nCMS Collaboration (2010). Observation of Long-Range Near-Side Angular Correlations in Proton-Proton Collisions at the LHC JHEP arXiv: 1009.4122v1<\/a><\/p>\n

Olgu peale, v\u00f5ib-olla olen ma selle uudisega juba natukene hiljaks j\u00e4\u00e4nud, aga eelmisel n\u00e4dalal oli CMS-i kollektiivil v\u00e4ga p\u00f5nevaid uudiseid \u2013 LHC-s vaadeldi ehk uusi f\u00fc\u00fcsikalisi protsesse! Kuna mul j\u00e4i eelmisel n\u00e4dalal postitus vahele, annan ma s\u00f5naj\u00e4rje \u00fcle Jon Butterworthile<\/a>. Samuti on Lubo\u0161 Motls<\/a> kirja pannud m\u00f5ningad huvitavad spekulatsioonid, mida need vaatlused t\u00e4hendada v\u00f5ivad, aga oodake j\u00e4rgnevatel kuudel palju enamat.<\/p>\n

Loe lisaks:
\nNew two-particle correlations observed in the CMS detector at the LHC.<\/a>
\n
\nMiniBooNE kinnitab LSND tulemusi?<\/strong><\/p>\n

Richard Van de Water, A Decade Later: Are We Any Closer to Resolving the LSND Puzzle? GeneFest Symposium, September 25, 2010. PDF s\u00fcmpoosiumil toimunud arutlusega.<\/a><\/p>\n

Ehk keegi m\u00e4letab neid veidraid Vedela stsintillaatori neutriinodetektori<\/a> tulemusi 1997. aastal, mille kohaselt avastas see ebaharilikke neutriinode ostsillatsioone, mis ei ole standardmudeliga koosk\u00f5las? M\u00e4lu v\u00e4rskendusena kutsuti nende tekitajaid \u201esteriilseteks\u201c neutriinodeks. Igal juhul tundub MiniBooNE tulemute j\u00e4rgi, et LSND-l v\u00f5is siiski \u00f5igus olla. Siiski on leiud veel v\u00e4ga esialgsed ning arvatavasti avastatakse neid j\u00e4rgmiste kuude jooksul veelgi, aga v\u00f5ib-olla peame me selle tulemusena loobuma kolmest neutriino \u201el\u00f5hnast\u201c… v\u00f5ib-olla! <\/p>\n

Loe lisaks:
\nMiniBooNE at GeneFest 2010.<\/a><\/p>\n

\u00dcldrelatiivsus, kvantgravitatsioon jne.<\/strong><\/em><\/p>\n

Relatiivsus argip\u00e4eva m\u00f5\u00f5tmetes.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Enlarge Keystone\/Hulton Archive\/Getty Images<\/p><\/div>Chou, C., Hume, D., Rosenband, T., & Wineland, D. (2010). Optical Clocks and Relativity Science, 329 (5999), 1630-1633 DOI: 10.1126\/science.1192720<\/a><\/p>\n

Ma olen k\u00fcll ka sellele peole pisut hiljaks j\u00e4\u00e4nud ning see on juba \u00fcpris vana uudis, aga NIST-i teadlased on teinud v\u00e4ga tublit t\u00f6\u00f6d \u201eargip\u00e4eva\u201c m\u00f5\u00f5tmetes relatiivsuse kinnitamiseks. (Aeg m\u00f6\u00f6dub k\u00f5rgemal kiiremini ja aeglasemalt suuremate kiirustega liikudes.) Me oleme seda k\u00fcll eksperimentaalselt juba hulk aega tagasi kinnitanud, kuid seni pole meil olnud piisavalt t\u00e4pseid kelli, et relatiivsuse tekitatud fenomene normaalsel skaalal m\u00f5\u00f5ta st. mitte orbiidil olles v\u00f5i osakestekiirendites. <\/p>\n

NIST-i kellad olid suutelised m\u00e4rkama gravitasioonilist aja aeglustumist teineteisest vaid 30 cm k\u00f5rguse vahega pindade puhul. Jah! See t\u00e4hendab, et inimeste jaoks, kellele meeldib oma koduaknast teistele \u00fclevalt alla vaadata, libiseb nende enda elu nende jaoks kiiremini silme eest l\u00e4bi. <\/p>\n

Lisaks sellele viisid nad l\u00e4bi eksperimendi relativistliku ajadilatsiooni kontrollimiseks, kus relatiivselt liiikuvate kellade liikumiskiiruses oli pelgalt 30 km\/h vahe. See t\u00e4psus on lihtsalt uskumatu, kuna me peaksime elame miljardeid aastaid, et neid makroskaalal m\u00e4rgata. Fakt, et me suudame nii t\u00e4pseid kelli konstrueerida on \u00fclev!<\/p>\n

Loe lisaks:
\nEverything really is relative<\/a>
\nTime Dilation in Your Living Room<\/a>
\nNIST Pair of Aluminum Atomic Clocks Reveal Einstein\u2019s Relativity at a Personal Scale (press release).<\/a><\/p>\n

Autor: Sarah C. Kavassalis<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Astrof\u00fc\u00fcsika ja gravitatsioon Ujudes Laguuni udukogus. NASA-le ja ESA-le kuuluva Hubble’i teleskoobi abiga on tehtud v\u00f5rratu pilt Laguuni udukogust. Nimetatud udukogu on olnud amat\u00f6\u00f6rastronoomide huviorbiidis olnud juba pikemat aega, kuna see on \u00fcks v\u00e4hestest seda t\u00fc\u00fcpi objektidest, mis on palja silmaga Maalt n\u00e4htav. V\u00f5rreldes h\u00e4guse ovaaliga, millisena see inimvaatlejale tundub, on gaasipilv Hubble’i jaoks hiiglaslik […]<\/p>\n","protected":false},"author":388,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-8702","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8702","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/388"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8702"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8702\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8702"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8702"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8702"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}