{"id":871,"date":"2008-03-02T17:58:54","date_gmt":"2008-03-02T14:58:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=871"},"modified":"2010-03-29T09:42:52","modified_gmt":"2010-03-29T06:42:52","slug":"kas-kosmosetehnoloogia-tulevik-on-metallklaasis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=871","title":{"rendered":"Kas kosmosetehnoloogia tulevik on metallklaasis?"},"content":{"rendered":"<p><strong><br \/>\nUued materjalid v&otilde;ivad asendada metallisulamid.<\/p>\n<p><\/strong> Metallklaasid on materjalid, mis k&uuml;ll koosnevad samadest keemilistest elementidest kui metallisulamidki, ent neil puudub korrap&auml;rane kristallstruktuur. Sageli on metallklaasidel sulamitega v&otilde;rreldes v&auml;ga erinevad f&uuml;&uuml;sikalised omadused, n&auml;iteks oluliselt parem kulumiskindlus ja k&otilde;vadus. Siiski ei ole niisugused materjalid seni suutnud vastavaid sulameid asendada kuiv&otilde;rd nende n&otilde;rgaks k&uuml;ljeks on olnud vastupidavus t&otilde;mbele. T&otilde;mbej&otilde;u m&otilde;jul tekkivad homogeense koostisega metallklaasides kergesti praod ja neist valmistatud detail puruneb. <\/p>\n<p>N&uuml;&uuml;d on William Johnstoni t&ouml;&ouml;r&uuml;hm California Tehnoloogiainstituudist leidnud sellele puudusele lahenduse. Nad avastasid, et kui titaaniumi, tsirkooniumi, nioobiumi, vase ja ber&uuml;lliumi sulatatud segu piisavalt kaua 800 kuni 900 C temperatuuril hoida, moodustuvad sellesse titaaniumist, tsirkooniumist ja nioobiumist peened niidikesed. Selle arvelt v&auml;heneb nimetatud elementide osakaal segu p&otilde;hiosas ja tasakaal saabub, kui 2\/3 ber&uuml;lliumist on niidistikku kogunenud. Jahtumisel niidistik s&auml;ilib ja annab materjalile seni puudunud t&otilde;mbetugevuse.<\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"left\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/030308.jpg\" alt=\"\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p><em>Vasakul on kujutatud niidistikuga materjalist pulk p&auml;rast venitust, paremal harilik metallklaas. N&auml;htavasti on vasakul kujutatud katsekeha venimisele omaselt ahenenud, kui parempoolne on lihtsalt purunenud.<\/em><\/p>\n<p>\nNiisugune kaootilisse segusse struktuuri tekitamine annab metallklaasidele omadused, mis v&otilde;imaldavad neid tulevikus ehk laialdasemalt kosmosetehnoloogias ja mujal, kus detailide massi ja tugevusomaduste suhe kriitilist t&auml;htsust omab, kasutada. <\/p>\n<p>Loe ka <a href=\"http:\/\/www.physic.ut.ee\/materjalimaailm\/Kirjed\/Metallklaas.htm\">materjalimaailma lehek&uuml;lge metallklaasidest<\/a><br \/>\nAllikas: <a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nature\/journal\/v451\/n7182\/full\/nature06598.html\"><em>Nature<\/em> <strong>451<\/strong>, 1085-1089<\/a><br \/>\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uued materjalid v&otilde;ivad asendada metallisulamid. Metallklaasid on materjalid, mis k&uuml;ll koosnevad samadest keemilistest elementidest kui metallisulamidki, ent neil puudub korrap&auml;rane kristallstruktuur. Sageli on metallklaasidel sulamitega v&otilde;rreldes v&auml;ga erinevad f&uuml;&uuml;sikalised omadused, n&auml;iteks oluliselt parem kulumiskindlus ja k&otilde;vadus. Siiski ei ole niisugused materjalid seni suutnud vastavaid sulameid asendada kuiv&otilde;rd nende n&otilde;rgaks k&uuml;ljeks on olnud vastupidavus t&otilde;mbele. T&otilde;mbej&otilde;u [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-871","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/871","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=871"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/871\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=871"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=871"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=871"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}