{"id":872,"date":"2008-05-02T11:37:18","date_gmt":"2008-05-02T08:37:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=872"},"modified":"2010-03-29T09:41:53","modified_gmt":"2010-03-29T06:41:53","slug":"mahised-seiskavad-aatomeid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=872","title":{"rendered":"M\u00e4hised seiskavad aatomeid"},"content":{"rendered":"

Eksperimentaalset kinnitust on leidnud uus meetod aatomite kimbu aeglustamiseks ja isegi seiskamiseks.<\/strong> <\/p>\n

Me oleme koolis õppinud, et toatemperatuuril on gaasi aatomid meid ümbritsevas õhus pidevas soojusliikumises. See aga teeb nende uurimise keerukaks – kuidas uurida objekti, mis liigub paarsada meetrit sekundis ning põrkub teiste objektidega, muutes sealjuures põhjalikult oma olekut? Seepärast ongi kõik ideed osakeste liikumise aeglustamiseks ja osakeste lõksustamiseks väga teretulnud.<\/p>\n

<\/p>\n

Uus meetod suudab aeglustada aatomite kimpusid – eksperimendis aeglustati neooni aatomeid algkiiruselt 447m\/s kiiruseni 56m\/s, st "kõrvaldati" 98% aatomite kineetilisest energiast. Kuidas? Seadme tööpõhimõtet saab selgitada nn mähispüssi (inglise keeles coilgun<\/em>)  baasil (vt joonist). Kui mähist läbib vool, siis tekkiv magnetväli tõmbab raudobjekte mähise tsentri poole. Kui siis elektrivool õigel hetkel välja lülitada, jääb raudobjektile tema kiirus alles ning ta lendab edasi. Kui selliseid mähiseid panna järjestikku mitu tükki võib raudobjektile anda märkimisväärse kiiruse. Osakeste AEGLUSTAMISEL pannakse selline masin tööle teistpidi – magneväljasid lülitatakse sisse-välja <\/p>\n

<\/p>\n

nii, et osakeste kiirus väheneks. Kusjuures magnetväli saab mõjutada aatomeid, millel on magnetmoment (90% kogu perioodilisuse tabelit). Kust tuleb aatomite magnetmoment? Ümber aatomituuma liikuvatest elektronidest.<\/p>\n

Seadme juures (vt alumine pilt) on märkimisväärne tema lihtsus, koosneb see ju vaid vasktraadist keritud mähistest ning kondensaatoritest. Aga loomulikult nõuab suurt täpsust mähiste õigeaegne sisse-välja lülitamine.<\/p>\n

 <\/p>\n

Allikas: physorg.com<\/a>, Physical Review Letters
\nVahendas: Kaido Reivelt<\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eksperimentaalset kinnitust on leidnud uus meetod aatomite kimbu aeglustamiseks ja isegi seiskamiseks.  Me oleme koolis õppinud, et toatemperatuuril on gaasi aatomid meid ümbritsevas õhus pidevas soojusliikumises. See aga teeb nende uurimise keerukaks – kuidas uurida objekti, mis liigub paarsada meetrit sekundis ning põrkub teiste objektidega, muutes sealjuures põhjalikult oma olekut? Seepärast ongi kõik ideed osakeste liikumise aeglustamiseks ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-872","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/872","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=872"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/872\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=872"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=872"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=872"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}