{"id":873,"date":"2008-03-02T17:58:20","date_gmt":"2008-03-02T14:58:20","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=873"},"modified":"2010-03-29T09:42:57","modified_gmt":"2010-03-29T06:42:57","slug":"kuidas-taita-lennukit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=873","title":{"rendered":"Kuidas t\u00e4ita lennukit?"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Lennuki pardaj&auml;rjekorras ootamine on k&uuml;ll t&uuml;&uuml;tu, ent t&otilde;eline teadlane kasutab sedagi aega arukalt.<\/p>\n<p><\/strong>V&auml;idetavalt tabas just lennujaama j&auml;rjekorras oodates USA Fermilabi osakestef&uuml;&uuml;sik Jason Steffenit m&otilde;te rakendada oma p&otilde;hit&ouml;&ouml;s kasutatavaid matemaatilisi meetodeid lennuki t&auml;itmise efektiivsemaks muutmiseks. <\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"left\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"226\" height=\"402\" alt=\"\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/020308.jpg\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Lennukompaniid kaotavad igap&auml;evaselt hiigelsummasid, oodates reisijate pardale j&otilde;udmist. Kui see &uuml;ldse s&uuml;stematiseeritult korraldatud on, sisenevad esimestena tagumistes ridades s&otilde;itjad. Steffen kasutas laialt levinud Monte Carlo meetodil p&otilde;hinevat simulatsiooni n&auml;itamaks, et niisugune korraldus on pea aegan&otilde;udvaim k&otilde;ikidest v&otilde;imalikest. Palju efektiivsemaks osutus skeem, kus esmalt sisenevad reisijad nii, et nende vahele j&auml;&auml;b &uuml;ks vaba rida, mis j&auml;tab piisavalt ruumi pagasi paigutamiseks. Seej&auml;rel t&auml;idetakse &uuml;lej&auml;&auml;nud read, kusjuures j&auml;llegi on inimeste vahel istmeread, mida parasjagu ei t&auml;ideta. See tundub ka intuitiivselt m&otilde;istlik, nagu ka j&auml;reldus, et efektiivsem on lennuki t&auml;itmist alustada akna&auml;&auml;rsetest kohtadest. Arvutus v&otilde;imaldab siiski niigi ilmsele lisaks hinnata ka v&auml;ikeste ideaaljuhust k&otilde;rvalekallete m&otilde;ju ja ilmneb, et see on kirjeldatud skeemi puhul suhteliselt v&auml;ike. Loomulikult ei saa loota, et k&otilde;ik toimibki reaalses olukorras sama sujuvalt kui teoreetiku peas &#8211; n&auml;iteks soovivad pere- ja s&otilde;pruskonnad korraga l&auml;hedasi kohti h&otilde;ivata, seet&otilde;ttu ongi h&auml;irituste v&auml;ike m&otilde;ju oluline. Neljak&uuml;mnerealise 240 kohaga lennuki jaoks ennustab Steffen kuni seitsmekordset aja kokkuhoidu. <\/p>\n<p><em>Vasemal on toodud ideaalskeem, paremal on reisijad gruppidesse jaotatud. Arvud t&auml;histavad pardale minemise j&auml;rjekorda.<\/p>\n<p><\/em>Allikas:<em> <\/em><a href=\"http:\/\/www.nature.com\/news\/2008\/080227\/full\/4511040a.html\"><span class=\"journalname\">Nature<\/span>      <span class=\"journalnumber\">451<\/span>,         1040<\/a><br \/>\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Lennuki pardaj&auml;rjekorras ootamine on k&uuml;ll t&uuml;&uuml;tu, ent t&otilde;eline teadlane kasutab sedagi aega arukalt. V&auml;idetavalt tabas just lennujaama j&auml;rjekorras oodates USA Fermilabi osakestef&uuml;&uuml;sik Jason Steffenit m&otilde;te rakendada oma p&otilde;hit&ouml;&ouml;s kasutatavaid matemaatilisi meetodeid lennuki t&auml;itmise efektiivsemaks muutmiseks. Lennukompaniid kaotavad igap&auml;evaselt hiigelsummasid, oodates reisijate pardale j&otilde;udmist. Kui see &uuml;ldse s&uuml;stematiseeritult korraldatud on, sisenevad esimestena tagumistes ridades s&otilde;itjad. Steffen [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-873","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/873","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=873"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/873\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=873"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=873"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=873"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}