{"id":875,"date":"2008-03-10T14:01:00","date_gmt":"2008-03-10T11:01:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=875"},"modified":"2010-03-29T09:42:46","modified_gmt":"2010-03-29T06:42:46","slug":"katse-sundmuste-horisondilt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=875","title":{"rendered":"Katse s\u00fcndmuste horisondilt"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Kas mustasid auke on v&otilde;imalik laboris uurida?<br \/>\n<\/strong><br \/>\nMustad augud on &uuml;hed t&auml;nap&auml;eva f&uuml;&uuml;sika p&otilde;nevamad objektid, mille kirjeldamiseks on vajalikud nii Einsteini eri- kui &uuml;ldrelatiivsusteooria. Ometi saab nende olemust tabada ka lihtsate s&otilde;nadega. Mida suurem on mingi (taeva)keha mass, seda raskem on temast eemalduda, gravitatsioonij&otilde;ud t&otilde;mbab tagasi. &Uuml;ldrelatiivsusteoorias m&otilde;istetakse selle j&otilde;u olemust aegruumi k&otilde;verusena. Seda piltlikult ette kujutada k&auml;ib &uuml;le inimfantaasia v&otilde;imete, ent tabava analoogiana toimib n&auml;ide pehmel madratsil lebavast keeglikuulist, mis enda &uuml;mber lohu tekitab. Kui n&uuml;&uuml;d veeretada tema l&auml;hedalt m&ouml;&ouml;da n&auml;iteks piljardikuul, kaldub see lohku sattudes keeglikuuli poole (loomulikult p&otilde;hjustab ka piljardikuul v&auml;ikese lohukese). Kui niisugust liikumist otse &uuml;levalt j&auml;lgida, ei paista lohud v&auml;lja ja n&auml;ib, justkui t&otilde;mbuksid kuulid omavahel. Sarnaselt kirjeldatakse ka liikumisi neljam&otilde;&otilde;tmelises aegruumis, kusjuures k&otilde;ige v&auml;iksem on massi m&otilde;ju valguse liikumisele. Lihtne on ka ette kujutada, kuidas piljardikuul j&auml;&auml;b m&otilde;ttelisel madratsil keeglikuuli &uuml;mber ringi tiirlema, nii p&uuml;sivad n&auml;iteks satelliidid Maa orbiidil. Kui aga mass on piisavalt suur, piisab sellest ka valguse p&uuml;&uuml;dmiseks ringorbiidile. See juhtub muidugi vaid &uuml;hel l&otilde;pmata &otilde;hukesel pinnal, millest seestpoolt valgus enam v&auml;lja ei p&auml;&auml;se. Niisugust pinda nimetatakse s&uuml;ndmuste horisondiks, sest temast seespool toimuva kohta pole v&otilde;imalik informatsiooni saada. <br \/>\nSamal ajal on teada, et ka t&auml;iuslikus vaakumis tekkivad alatasa osakesta ja nende antiosakeste paarid, mis harilikult peagi taas &uuml;hinevad ja kaovad olemast. Tuntud briti teoreetik Stephen Hawking aga pakkus v&auml;lja v&otilde;imaliku s&uuml;ndmuste k&auml;igu, kui niisugune osakestepaar tekkib vahetult s&uuml;ndmuste horisondi l&auml;heduses. Siis v&otilde;ib &uuml;ks osake langeda musta auku ja meie maailmast kaduda, ent tema paariline saab eemalduda. See ennustus kannab Hawkingi kiirguse nime. Paraku n&auml;itavad arvutused, et niisugust kiirgust tuvastada oleks siiski praktiliselt v&otilde;imatu, kuiv&otilde;rd tema temperatuur j&auml;&auml;b suurusj&auml;rkudes alla universumit t&auml;itva kosmilise reliktkiirguse temperatuurile. Seet&otilde;ttu otsitakse v&otilde;imalusi analoogial p&otilde;hinevate f&uuml;&uuml;sikaliste mudelite loomiseks, mis j&auml;ljendaks olukorda s&uuml;ndmuste horisondi l&auml;heduses. Piltlikuks n&auml;iteks on lainete levimine j&otilde;e pinnal kose l&auml;heduses. Kui eeldada, et voolukiirus kosele l&auml;henedes kasvab, leidub niisugune koht, millest kosele l&auml;hemal vette visatud kivikese lained liiguvad veevoolust aeglasemalt ja kaldalseisja ei saa sel moel endast &uuml;lesvoolu asuvale kaaslasele m&auml;rku anda. <br \/>\nTeadlased otsivad loomulikult v&otilde;imalusi sarnase olukorra tekitamiseks h&auml;sti tuntud vahenditega laboriseinte vahel. Appi tuleb optikast tuntud Kerri efekt (Wikipedia: <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Kerr_effect\">Kerr effect<\/a>), mis seisneb keskkonna murdumisn&auml;itaja, ja seega valguse kiiruse temas, s&otilde;ltuvuses elektriv&auml;lja tugevusest.<\/p>\n<table width=\"282\" height=\"213\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"left\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"279\" height=\"224\" alt=\"\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/100308.jpg\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><em>Pilt: physicsworld.com<\/em>\n            <\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Selleks elektriv&auml;ljaks on n&auml;iteks valguse ehk elektromagnetlainetuse enda v&otilde;nkuv elektriv&auml;li. Samas oleneb efekti tugevus valguse intensiivsusest. Suurbritannia ja Saksamaa teadlaste katses juhiti intensiivne solitonimpulss (Wikipedia: <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Soliton\">Soliton<\/a>) spetsiaalsesse fiibrisse, kohe tema j&auml;rel saadeti veidi kiiremini liikuv proovilaine. Kui proovilaine front j&otilde;udis solitonini, p&otilde;hjustas selle &uuml;mbruses muutunud murdumisn&auml;itaja proovilaine aeglustumise kuni see j&auml;i solitoni kannul levima. Niisugust efekti t&otilde;lgendati solitoni ja proovilaine vahelise s&uuml;ndmuste horisondi olemasolu t&otilde;endina. Fiibrist v&auml;ljuva kiirguse spektraalne anal&uuml;&uuml;s v&otilde;imaldab muutunud proovivalguses n&auml;ha analoogiat Hawkingi kiirgusega.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.sciencemag.org\/cgi\/content\/abstract\/319\/5868\/1367\"><em>Science<\/em> 7 March 2008<\/a><br \/>\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kas mustasid auke on v&otilde;imalik laboris uurida? Mustad augud on &uuml;hed t&auml;nap&auml;eva f&uuml;&uuml;sika p&otilde;nevamad objektid, mille kirjeldamiseks on vajalikud nii Einsteini eri- kui &uuml;ldrelatiivsusteooria. Ometi saab nende olemust tabada ka lihtsate s&otilde;nadega. Mida suurem on mingi (taeva)keha mass, seda raskem on temast eemalduda, gravitatsioonij&otilde;ud t&otilde;mbab tagasi. &Uuml;ldrelatiivsusteoorias m&otilde;istetakse selle j&otilde;u olemust aegruumi k&otilde;verusena. Seda piltlikult [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-875","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/875","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=875"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/875\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=875"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=875"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=875"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}