{"id":877,"date":"2008-03-19T22:51:08","date_gmt":"2008-03-19T19:51:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=877"},"modified":"2010-03-29T09:42:31","modified_gmt":"2010-03-29T06:42:31","slug":"paikesesusteemi-esimene-hingetomme","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=877","title":{"rendered":"P\u00e4ikeses\u00fcsteemi esimene hinget\u00f5mme"},"content":{"rendered":"<p><strong>Selgus, et&nbsp;NASA sond nimega Genesis on ikkagi &auml;ra m&otilde;&otilde;tnud&nbsp;hapniku isotoopide jaotuse p&auml;ikesetuules.<\/strong>&nbsp;<\/p>\n<p>2004.a. purunes Genesis kokkup&otilde;rkes maaga, kuna&nbsp;selle langevari ei avanenud. N&uuml;&uuml;d on selgunud, et &otilde;nnetusele vaatamata suutsid teadlased rusudest sondi p&otilde;hilise teadusliku eesm&auml;rgi saavutamiseks tarvilikud andmed v&auml;lja lugeda. Nimelt kogus sond &quot;p&auml;ikesetuult&quot; &#8211; p&auml;ikeselt l&auml;htuvate ioonide voogu &#8211; eesm&auml;rgiga teha kindlaks erinevate hapniku isotoopide osakaal selles. T&auml;htis on see tulemus p&auml;ikeses&uuml;steemi arengu m&otilde;istmisel, kuna arvatakse, et p&auml;ikesetuul, kui p&auml;ikese v&auml;limistest kihtidest l&auml;htuv osakeste voog kannab endas infot ainete jaotusest selle varastes arengustaadiumites.<\/p>\n<p><input type=\"image\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/452259a.jpg\" align=\"left\" longdesc=\"undefined\" \/><\/p>\n<p>Kui teadlased olid eemaldanud r&auml;nist valmistatud &quot;l&otilde;ksude&quot; v&auml;limised kihid leidsid nad, et p&auml;ikesetuules on hapnik-16, hapnik-17 ja hapnik-18 suhtelised kontsentratsioonide erinevad kui maal.<\/p>\n<p>Nende (pealtn&auml;ha v&auml;ga v&auml;he erinevate) isotoopide t&auml;psete kontsentratsioonide teadmine erinevates p&auml;ikeses&uuml;steemi osades on oluline sellep&auml;rast, et nad&nbsp;tekivad t&auml;iesti erinevates&nbsp; tuumas&uuml;nteesi protsessides. J&auml;relikult annab protsessi l&otilde;pptulemus andmeid ka protsessi enese, so p&auml;ikeses&uuml;steemi arengu kohta. <\/p>\n<p>Pildil on n&auml;ha p&auml;ikesetuult kogunud ioonide &quot;l&otilde;ks&quot;, ilmselt enne sondi starti.&nbsp;<\/p>\n<p>Allikas: <span class=\"journalname\">Nature<\/span> <span class=\"journalnumber\">452<\/span>, 259- (2008)<br \/>\nVahendas: Kaido Reivelt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selgus, et&nbsp;NASA sond nimega Genesis on ikkagi &auml;ra m&otilde;&otilde;tnud&nbsp;hapniku isotoopide jaotuse p&auml;ikesetuules.&nbsp; 2004.a. purunes Genesis kokkup&otilde;rkes maaga, kuna&nbsp;selle langevari ei avanenud. N&uuml;&uuml;d on selgunud, et &otilde;nnetusele vaatamata suutsid teadlased rusudest sondi p&otilde;hilise teadusliku eesm&auml;rgi saavutamiseks tarvilikud andmed v&auml;lja lugeda. Nimelt kogus sond &quot;p&auml;ikesetuult&quot; &#8211; p&auml;ikeselt l&auml;htuvate ioonide voogu &#8211; eesm&auml;rgiga teha kindlaks erinevate hapniku isotoopide [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-877","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/877","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=877"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/877\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=877"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=877"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=877"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}