{"id":880,"date":"2008-03-25T09:20:05","date_gmt":"2008-03-25T06:20:05","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=880"},"modified":"2010-07-18T23:48:03","modified_gmt":"2010-07-18T20:48:03","slug":"maailma-suurim-aatomite-purustaja-hakkab-valmis-saama","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=880","title":{"rendered":"Maailma suurim aatomite purustaja hakkab valmis saama"},"content":{"rendered":"<p><span id=\"intelliTXT\"><strong>K\u00e4esoleval aastal,\u00a0juulis v\u00f5i augustis alustab t\u00f6\u00f6d <em>Large Hadron Collider<\/em>\u00a0(suur hadronite\u00a0\u00a0kollaider, LHC).<\/strong><\/span><\/p>\n<p><span>LHC on 27 km pikk ringikujuline tunnel (\u00fclemisel pildil on n\u00e4ha \u00fche tunneli mooduli paigaldamine), mis\u00a0on 175 m\u00a0 s\u00fcgavusel maa alla ja mis asub Prantsusmaa ja Sveitsi territooriumil. Tunnelis pannakse vesiniku aatomi tuumad &#8211; prootonid &#8211; liikuma 99.9999 valguse kiirusega, neid juhivad v\u00e4ga v\u00f5imsad \u00fclijuhtivad magnetid. Prootonid p\u00f5rkuvad siis ca 4 suure bussi mahuga detektorite kambris, kus nad annihileeruvad. <\/span><\/p>\n<p><span>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><input src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/hadroncoll.jpg\" type=\"image\" \/><\/p>\n<p>Oma t\u00e4isv\u00f5imsusel toimub LHC-s ligikaudu miljard sellist p\u00f5rget sekundis, sellest saadavaid andmeid t\u00f6\u00f6tleb maailma suurimaid, 3000 arvutist koosnev klaster. Edasi saadetakse andmed t\u00f6\u00f6tlemiseks \u00fcle kogu maailma.<\/p>\n<p>LHC tunnel on \u00fchtlasi maailma suurim k\u00fclmik, kus m\u00f5nedes osades hoitakse temperatuuri -271 kraadi,\u00a0st\u00a0seal on\u00a0k\u00fclmem kui kosmoses.<\/p>\n<p>Kasutatavad detektorid on oma m\u00f5\u00f5tmetelt tohutud (vt alumist pilti ja v\u00e4ikest inimfiguuri seal). Suurim neist, ATLAS, on 46 meetrit pikk ja 25 meetrit k\u00f5rge ning kaalub 7000 tonni, peaaegu niisamapalju, kui Eiffeli torn.<\/p>\n<p><input src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/125s.jpg\" type=\"image\" \/>\u00dches k\u00fcmnetunnises eksperimendis v\u00f5ib prootonite kiir liikuda rohkem, kui 10 miljardit kilomeetrit, so vahemaa planeet Neptunile ja tagasi. Tippv\u00f5imsusel on iga kiire energia ligikaudselt v\u00f5rdne 1600km\/h liikuva auto omale, sealjuures kasutab LHC 120 megavatti v\u00f5imsust, so ca 5%\u00a0Narva Elektrijaamade t\u00e4isv\u00f5imsusest.\u00a0<\/p>\n<p>P\u00f5rkes saadakse v\u00e4ga v\u00e4ikeses ruumalas 14 teraelektronvoldine energia. See pole iseenesest suur, v\u00f5rdudes ligikaudu lendava k\u00e4rbse liikumisenergiaga. Aga energia kontsentratsiooni t\u00e4henduse m\u00f5istmiseks\u00a0v\u00f5ib iga\u00fcks ise katse teha, suvel, l\u00e4\u00e4tse abil p\u00e4ikesevalgust koondades.\u00a0<\/p>\n<p>Ehitise hind on 3.9 miljardit EUR ehk ca 62 miljardit krooni.\u00a0Sellest kaks kolmandik kulus seadmetele, \u00fcks kolmandik palkadeks f\u00fc\u00fcsikutele, inseneridele ja tehnikutele.<\/p>\n<p>LHC eksperimentides loodetakse katseliselt t\u00f5estada\u00a0Higgsi bosonite olemasolu, uurida supers\u00fcmmeetriaid Standardmudelis, saada uusi teadmisi anti-aine kohta, taastada s\u00fcndmuseid Universumi v\u00e4ga varajastes arenguj\u00e4rkudes, vahetult p\u00e4rast Suurt Pauku.<\/p>\n<p>Tartu \u00dclikoolis on j\u00e4tkuvalt v\u00f5imalik \u00f5ppida f\u00fc\u00fcsikat.<\/p>\n<p>Allikas: physorg.com<br \/>\nVahendas: Kaido Reivelt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00e4esoleval aastal,\u00a0juulis v\u00f5i augustis alustab t\u00f6\u00f6d Large Hadron Collider\u00a0(suur hadronite\u00a0\u00a0kollaider, LHC). LHC on 27 km pikk ringikujuline tunnel (\u00fclemisel pildil on n\u00e4ha \u00fche tunneli mooduli paigaldamine), mis\u00a0on 175 m\u00a0 s\u00fcgavusel maa alla ja mis asub Prantsusmaa ja Sveitsi territooriumil. Tunnelis pannakse vesiniku aatomi tuumad &#8211; prootonid &#8211; liikuma 99.9999 valguse kiirusega, neid juhivad v\u00e4ga v\u00f5imsad [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-880","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-lhc","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/880","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=880"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/880\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=880"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=880"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=880"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}