{"id":881,"date":"2008-03-28T22:34:06","date_gmt":"2008-03-28T19:34:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=881"},"modified":"2010-03-29T09:42:08","modified_gmt":"2010-03-29T06:42:08","slug":"poimitud-footonid-teravdavad-tulevikus-meie-pilku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=881","title":{"rendered":"P\u00f5imitud footonid teravdavad tulevikus meie pilku?"},"content":{"rendered":"<p><strong>Harjumusp&auml;rastes optilistes seadmetes me uurime valgustatud objektilt peegelduvat v&otilde;i&nbsp;hajuvat valgust (footoneid). Aga selline l&auml;henemine ei t&ouml;&ouml;ta, kui objektilt peegeldunud valgus on v&auml;ga n&otilde;rk v&otilde;i kui &uuml;mbritsev (valgus)m&uuml;ra on&nbsp;tugev.<\/strong><\/p>\n<p>Mitmes viimastel aegadel avaldatud teadust&ouml;&ouml;s on leitud, et sellistel juhtudel v&otilde;ib aidata kvantmehaanika. Nimelt on seoses kvantarvutite loomise (aga ka meedias elavat vastukaja leidnud teleportatsiooni teemaga) seonduvalt paljude laborite huviorbiidis, nn p\u00f5imitud footonite genereerimine ja uurimine. N&uuml;&uuml;d kui kahest p\u00f5imolekus footonist &uuml;ks suunatakse uuritavale objektile nii, et see sealt peegeldub, siis selle paarilise olemasolul &otilde;nnestuks peegeldunud footon misiganes elektromagnetilise m&uuml;ra sees &auml;ra tunda ning kogu s&uuml;steemi signaal-m&uuml;ra suhe paraneks m&auml;rgatavalt.<\/p>\n<p><input type=\"image\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/enphotons.jpg\" align=\"left\" longdesc=\"undefined\" \/>Seotud seisundiga footonite tekitamine ei ole v&auml;ga lihtne &uuml;lesanne ja, erinevalt paljudest teistest f&uuml;&uuml;sikan&auml;htustest, oma igap&auml;evases elus me neid ei kohta. V&auml;ga lihtsalt seletades tekivad seotud footonid mittelineaarses optikas kasutatavates kristallides, nagu BBO (beta-BaB<sub>2<\/sub>O<sub>4<\/sub>), kui &uuml;hest sinna suunatud footonist tekib kaks vastavalt kaks korda v&auml;iksema energiaga (ja vastavalt ka kaks korda pikema lainepikkusega) footonit. Juuresolevale pildil on&nbsp;infrapuna-kaameraga salvestatud ja sobilike valev&auml;rvidega toonitud&nbsp;foto sellisest seadmest saadavast valgusest.&nbsp;<\/p>\n<p>Kui p\u00f5imitud footonite genereerimine on t&auml;na teostatav, siis nende detekteerimine&nbsp;ning omavaheline v&otilde;rdlemine on veel praktiliselt&nbsp;lahendamata probleem.&nbsp;&nbsp;Sest esimese asjana&nbsp;on vaja teha nii, et need kaks footonit satuksid &uuml;hte ja samasse kohta &uuml;hel konkreetsel ajahetkel. Edasi peaksid need footonid &quot;&uuml;hinema&quot; ja uuesti moodustama esialgse k&otilde;rgema energiaga footoni, aga sellise eksperimendiga ei ole&nbsp;seni hakkama saadud. Lootust annab&nbsp;asjaolu, et f&uuml;&uuml;sikaseaduste j&auml;rgi&nbsp;on selline&nbsp;protsess lubatud.<\/p>\n<p>Allikas: physicsworld.com, optics.org&nbsp;<br \/>\nVahendas: Kaido Reivelt<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Harjumusp&auml;rastes optilistes seadmetes me uurime valgustatud objektilt peegelduvat v&otilde;i&nbsp;hajuvat valgust (footoneid). Aga selline l&auml;henemine ei t&ouml;&ouml;ta, kui objektilt peegeldunud valgus on v&auml;ga n&otilde;rk v&otilde;i kui &uuml;mbritsev (valgus)m&uuml;ra on&nbsp;tugev. Mitmes viimastel aegadel avaldatud teadust&ouml;&ouml;s on leitud, et sellistel juhtudel v&otilde;ib aidata kvantmehaanika. Nimelt on seoses kvantarvutite loomise (aga ka meedias elavat vastukaja leidnud teleportatsiooni teemaga) seonduvalt [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-881","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/881","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=881"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/881\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=881"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=881"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=881"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}