{"id":8810,"date":"2010-10-01T13:26:13","date_gmt":"2010-10-01T10:26:13","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=8810"},"modified":"2011-08-08T23:14:34","modified_gmt":"2011-08-08T20:14:34","slug":"nasa-ja-nsf-rahastatud-uurimus-leidis-esimese-elamiskolbuliku-planeedi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=8810","title":{"rendered":"NASA ja NSF rahastatud uurimus leidis esimese elamisk\u00f5lbuliku planeedi"},"content":{"rendered":"<p>Kalifornia Santa Cruzi \u00dclikooli ja Washingtoni Carnegie Instituudi\u00a0 planeedijahtijate r\u00fchm teatas planeedi leiust, mis tiirleb \u00fcmber t\u00e4he t\u00e4pselt \u201eelamisk\u00f5lblikus tsoonis\u201c . Planeedi mass on kolm korda suurem Maa omast.<\/p>\n<p>Avastus on rohkem kui k\u00fcmne aasta jooksul tehtud vaatluste tulemus W.M. Keck Observatooriumis Hawail, \u00fche maailma suurima optilise teleskoobiga. NASA ja Ameerika Teadus Fondi (NSF) poolt rahastatud uurimus asetab planeedi tsooni, kus v\u00f5ib eksisteerida vedelas olekus vesi. Kui vaatluse tulemused saavad kinnitust, siis saab olema tegu Maaga sarnaseima eksoplaneediga, mis on siiani avastatud ning esimene potentsiaalne elupaik.<\/p>\n<div id=\"attachment_8968\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/gliese.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-8968\" class=\"size-medium wp-image-8968\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/gliese-300x229.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"229\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/gliese-300x229.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/gliese-1024x784.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/gliese-250x191.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/gliese.jpg 1880w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-8968\" class=\"wp-caption-text\">Gliese 581 oma p\u00e4ikeses\u00fcsteemis<\/p><\/div>\n<p>Astronoomide jaoks t\u00e4hendab \u201epotentsiaalne elupaik\u201c seda, et planeedil p\u00fcsib elu, kuid mitte ilmtingimata inimesele sobiv. Elamisk\u00f5lbulikkus s\u00f5ltub paljudest asjadest, aga vedela vee ja atmosf\u00e4\u00e4ri olemasolu on neist t\u00e4htsaimad.<\/p>\n<p>Uued leiud p\u00f5hinevad l\u00e4hedal oleva punase k\u00e4\u00e4buse, t\u00e4ht Gliese 581 \u00fcheteistk\u00fcmne aasta pikkusel vaatlus t\u00f6\u00f6l HIRES spektromeetriga Keck I teleskoobil. Spektromeeter lubab t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5ta t\u00e4he radiaal kiirust (selle liikumis kiirust maast eemale), mis v\u00f5ib paljastada planeetide olemasolu. Tiirleva planeedi gravitatsiooni t\u00f5mme p\u00f5hjustab perioodilisi muutusi t\u00e4he eemaldumis kiiruses. Mitmed planeedid tekitavad komplekseid v\u00f5nkeid t\u00e4he liikumises, ning astronoomid kasutavad keerulisi anal\u00fc\u00fcse, et tuvastada planeete ja kindlaks teha nende orbiite ja masse.<\/p>\n<p>Kecki pika-ajalised t\u00e4htede v\u00f5ngete vaatlused v\u00f5imaldasid leida selle mitme planeedilise s\u00fcsteemi, mis t\u00f5estab taaskord, et Keck on imeline vahend teaduslikuks t\u00f6\u00f6ks. Steven Vogt (\u00a0 Kalifornia \u00dclikooli astronoomia professor ja astrof\u00fc\u00fcsik ) \u00fctles: \u201e Fakt, et me suutsime leida selle planeedi niiv\u00f5rd kiiresti ja nii l\u00e4hedalt t\u00e4hendab, et sellised planeedid peavad olema v\u00e4ga tavalised.<\/p>\n<p>Uus planeet on kolme kuni neljakordse Maa massiga ja teeb t\u00e4is tiiru \u00fcmber oma t\u00e4he natuke v\u00e4hem kui 37 p\u00e4evaga. Selle mass viitab planeedi kivisele koostisele ja kindlale pinnale ning piisavale gravitatsioonile, mis suudaks hoida atmosf\u00e4\u00e4ri enda \u00fcmber.<\/p>\n<p>Kahek\u00fcmne valgusaasta kaugusel Libra t\u00e4htkujus asuv Gliese 581 asub planeet c ja d keskel. Teised kaks planeeti paiknevad t\u00e4pselt elamisk\u00f5lbliku tsooni \u00e4\u00e4re alal, \u00fcks k\u00fclmal poolel ja teine kuumal.<\/p>\n<p>Elamisk\u00f5lbulik Gliese 581 on lukustatud oma t\u00e4he k\u00fclge, mis t\u00e4hendab seda, et tema \u00fcks pool on t\u00e4he poole ning teine pool veedab aega igaveses pimeduses. K\u00f5ige elamisk\u00f5lbulikum tsoon planeedi pinnal peaks olema joon valguse ja varju vahel.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/http:\/\/www.nasa.gov\/topics\/universe\/features\/gliese_581_feature.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kalifornia Santa Cruzi \u00dclikooli ja Washingtoni Carnegie Instituudi\u00a0 planeedijahtijate r\u00fchm teatas planeedi leiust, mis tiirleb \u00fcmber t\u00e4he t\u00e4pselt \u201eelamisk\u00f5lblikus tsoonis\u201c . Planeedi mass on kolm korda suurem Maa omast. Avastus on rohkem kui k\u00fcmne aasta jooksul tehtud vaatluste tulemus W.M. Keck Observatooriumis Hawail, \u00fche maailma suurima optilise teleskoobiga. NASA ja Ameerika Teadus Fondi (NSF) poolt [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":348,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-8810","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8810","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/348"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8810"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8810\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8810"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8810"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8810"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}