{"id":888,"date":"2008-06-08T23:26:12","date_gmt":"2008-06-08T20:26:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=888"},"modified":"2011-08-08T21:19:37","modified_gmt":"2011-08-08T18:19:37","slug":"klimatoloogid-tahavad-uut-modelleerimiskeskust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=888","title":{"rendered":"Klimatoloogid tahavad uut modelleerimiskeskust"},"content":{"rendered":"

Et oma praegust modelleerimissuutlikkuse taset t\u00f5sta, taotlevad klimatoloogid ulatuslike investeeringute tegemist oma arvutiparki ja uurimisvahenditesse. Taotluste taga on soov pakkuda kliimaprognoose, mis oleks sama kasulikud, ja kasutatavad, nagu ilmaennustused.<\/strong><\/span><\/p>\n

Inglismaal Readingis neli p\u00e4eva kestnud Euroopa Keskpikkade Ilmaennustuste Keskuse (European Centre for Medium-Range Weather Forecasts) tippkohtumise l\u00f5pus r\u00f5hutasid teadlased vajadust inimgenoomi projekti (Human Genome Project) m\u00f5\u00f5tu kliimaennustusprojekti j\u00e4rele. T\u00e4htsaim osa selles s\u00fcsteemis oleks maailma kliimauuringute keskus, mis l\u00e4heks maksma hinnanguliselt umbes 10 miljardit krooni ning mille arvutid oleks kordi v\u00f5imsamad kui sel ala hetkel kasutusel olevad.<\/span><\/p>\n

K\u00fcsimustele selle kohta kui t\u00f5sised saavad olema globaalse soojenemise tagaj\u00e4rjed ja mil viisil see konkreetseid piirkondi m\u00f5jutama hakkab, ei oska klimatoloogia hetkel veel vastuseid anda. V\u00e4hemalt osaliselt on selles s\u00fc\u00fcdi piiratud andmet\u00f6\u00f6tlussuutlikkus. Kaasaegsed kliimamudelid t\u00f6\u00f6tavad umbes 10 teraflopi suuruse j\u00f5udlusega arvutitel, mis t\u00e4hendab, et nad suudavad teha 10 triljonit matemaatilist arvutust sekundis. Suurele kiirusele vaatamata, on sellistel arvutitel t\u00f6\u00f6tavad mudelid aga ikkagi skemaatilised, sest jaotavad maailma \u00fcle 100 kilomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga t\u00fckkideks.<\/span><\/p>\n

J\u00f5udluse t\u00f5stmine 10 000 korda \u2013 kiiruseni sadu petafloppe sekundis \u2013 annaks modelleerijatele v\u00f5imaluse uurida simulatsioone kilomeetrise t\u00e4psusega. Nii saaks paremini ennustada orkaanide liikumist ja l\u00f5puks ometi ka lokaalset s\u00fcvakonvektsiooni, mille kaudu liigub suurel hulgal energiat k\u00f5rgatmosf\u00e4\u00e4ri. Toetudes nendele andmetele saaks luua uue ja parema mudeli.<\/span><\/p>\n

Teadlased usuvad, et sellise tehnoloogia abil suudaksid nad anda adekvaatsed vastused v\u00e4hemalt osadele globaalse soojenemise tagaj\u00e4rgi puudutavatest pakilistest k\u00fcsimustest. Riiklikud kliimamodelleerimisega tegelevad asutused, nagu Suurbritannias Exeteris asuv Met Office v\u00f5i USA riiklik atmosf\u00e4\u00e4riuuringute keskus NCAR (National Center for Atmospheric Research), ei suuda aga piisavalt investoreid ligi meelitada. Ja kuigi Jaapani Earth Simulator (maasimulaator) oli kunagi maailma kiireim superarvuti, siis n\u00fc\u00fcdseks on ta langenud juba 30. kohale ning petaflop-masinate ilmuminegi on vaid m\u00f5ne kuu k\u00fcsimus.<\/span><\/p>\n

\u201eEt inimesi kliimaprognooside vajalikkuses veenda, peame me oma tulevaste arvutuste \u00f5igsuse ja kasulikkuse kohta hulljulgeid lubadusi andma,\u201c seletab New Jersey\u2019s asuva Princetoni \u00fclikooli geof\u00fc\u00fcsikaliste vedelike d\u00fcnaamika labori (Geophysical Fluid Dynamics Laboratory) loodusteadlane Leo Donner. Itaalia geof\u00fc\u00fcsika ja vulkanoloogia instituudi (Institute of Geophysics and Volcanology) kliimamodelleerija Antonio Navarra \u00fctleb tema ridade vahele peidetud\u00a0 idee aga otse v\u00e4lja: \u201eMe oleme j\u00f5udmas punkti, kus riiklikest vahenditest enam teadusalaste k\u00fcsimuste lahendamiseks ei piisa.\u201c<\/span><\/p>\n

Rohkem raha ja huvitavaid v\u00e4ljakutseid annaks ka lootust, et kliimamodelleerimise alal kompetentsed tipptaseme programmeerijad uutele jahimaadele ei kipuks. Eelpool mainitud tippkohtumist juhatanud Clavartoni globaalse keskkonna ja \u00fchiskonna instituudi (Institute of Global Environment and Society) president Jagadish Shukla s\u00f5nul kahaneb see inimressurss \u201ekiiremini kui merej\u00e4\u00e4\u201c kuna selliste ettev\u00f5tete nagu Google pool pakutavad palganumbrid ning alati kindel t\u00f6\u00f6koht meelitavad t\u00f6\u00f6tajaid teaduse juurest eemale.<\/span><\/p>\n

Kohtumise esimesel p\u00e4eval \u00fctles majandusteadlane ja Columbia \u00fclikooli juures tegutseva Maa Instituudi (Earth Institute) direktor Jeffrey Sachs oma ettekandes, et kui teadlased suudaks t\u00f5esti leida lahendusi olulistele k\u00fcsimustele…nagu toiduvarude tulevik…oleks poliitikud ka kindlasti huvitatud vajalike miljardite investeerimisest. Kuigi valitsuselt raha k\u00fcsimine on igati loogiline l\u00e4henemine, julgustas n\u00fc\u00fcd pensionil olev endine California Lawrence Livermore National Laboratory klimatoloog Lawrence Gates kohalolijaid ka filantroopide poole p\u00f6\u00f6rduma.<\/span><\/p>\n

Investeerigute jagamine uute ja vanade keskuste vahel v\u00f5ib aga \u00fcsna keeruliseks osutuda. On neid, kes kardavad, et \u00fcks suur globaalne keskus v\u00f5ib riiklike keskuste edasise eksisteerimise ohtu seada, sest kasutusk\u00f5lblike prognooside saamiseks poleks valitsustel enam mingit vajadust endale l\u00e4hedal asuvaid uurimisjaamu toetada. \u201eK\u00f5ik on n\u00f5us, et kliimamodelleerimine vajab suuri investeeringuid, kuid see, kas \u00fcks k\u00f5ikeh\u00f5lmav keskus on antud olukorras k\u00f5ige \u00f5igem lahendus, on juba hoopis teine k\u00fcsimus. On ju ka teisi v\u00f5imalusi,\u201c \u00fctleb Met Office\u2019i vanemteadur John Mitchell. Donneri s\u00f5nul oli aga kohtumise viimasel p\u00e4eval esitatud plaanis, mis pidi demonstreerima globaalse keskuse v\u00f5imalikku kohta kaasaegsel teadusmaastikul, j\u00e4etud riiklikele keskustele alles veel vaid andmete levitamise \u00fclesanne.<\/span><\/p>\n

Shukla oli aga kindlalt seda meelt, et \u201eiga teaduslik l\u00e4bimurre viib l\u00f5puks sellega tegelemiseks suunatud asutuse loomiseni\u201c. \u201eMeie t\u00f6\u00f6korralduses seisab ees evolutsiooniline muutus ja me ei tohiks seda karta,\u201c \u00fctleb Navarra. Readingi \u00fclikooli juures tegutseva globaalse atmosf\u00e4\u00e4rim\u00f5\u00f5tmise keskuse (Centre for Global Atmospheric Modelling) direktori Julia Slingo arvates oleks v\u00f5inud kohtumine selliste erimeelsuste p\u00e4rast ka l\u00e4bi kukkuda, kuid l\u00f5puks oli seal valitsev \u00fcksmeel lihtsalt \u201efantastiline\u201c.<\/span><\/p>\n

Mitmed kohalolijad avaldasid oma pahameelt asjaolu suhtes, et uue keskuse rahastamine ei hakka toimuma \u00fcksnes seal tehtavate tipptasemel teadussaavutuste p\u00f5hjal \u2013 tulemuslike teadusuuringute l\u00e4biviimine v\u00f5ib keskusele hoopis saatuslikuks saada, sest j\u00e4tab mulje nagu oleks tegemist pigem \u201esuurte poiste m\u00e4nguasja\u201c kui poliitikat kujundava t\u00f6\u00f6riistaga.<\/span><\/p>\n

\u201eKui palume poliitikutel meid vaid paremini m\u00f5ista, on meil v\u00e4ga v\u00e4he lootust neilt vajalikku toetusraha k\u00e4tte saada,\u201c hoiatas Shukla. Kuid nagu NCAR teadlane Mitch Moncrieff \u00fctles: \u201eEt paremaid prognoose koostada, on meil vaja oma teadusuuringud t\u00e4iesti uuele tasemele viia ja seda isegi sel juhul, kui poliitikud sellest aru saada ei taha\u201c. Enamus kuulajatestki oli seda meelt, et asjaga ei saa enam oodata. \u201eMeil oleks vaja revolutsiooni, sest see peab nii kiiresti kui v\u00f5imalik teoks saama,\u201c \u00fctles Londoni Imperial College\u2019i juures tegutseva Granthami kliimamuutuste instituudi (Grantham Institute for Climate Change) professor Brian Hoskins.<\/span><\/p>\n

Allikas: Nature<\/em>
\n<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Et oma praegust modelleerimissuutlikkuse taset t\u00f5sta, taotlevad klimatoloogid ulatuslike investeeringute tegemist oma arvutiparki ja uurimisvahenditesse. Taotluste taga on soov pakkuda kliimaprognoose, mis oleks sama kasulikud, ja kasutatavad, nagu ilmaennustused. Inglismaal Readingis neli p\u00e4eva kestnud Euroopa Keskpikkade Ilmaennustuste Keskuse (European Centre for Medium-Range Weather Forecasts) tippkohtumise l\u00f5pus r\u00f5hutasid teadlased vajadust inimgenoomi projekti (Human Genome Project) m\u00f5\u00f5tu […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[56],"class_list":{"0":"post-888","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-kliima","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/888","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=888"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/888\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=888"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=888"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=888"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}