{"id":8902,"date":"2010-10-03T23:33:32","date_gmt":"2010-10-03T20:33:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=8902"},"modified":"2015-05-04T10:06:29","modified_gmt":"2015-05-04T07:06:29","slug":"neutriinofuusika-kompab-standardmudeli-piirialasid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=8902","title":{"rendered":"Neutriinof\u00fc\u00fcsika kompab standardmudeli piirialasid"},"content":{"rendered":"

GeneFesti konverentsil MiniBooNE neutriinodetektori t\u00f6\u00f6r\u00fchma esitletud tulemused tunduvad kinnitavat esmakordselt ligikaudu 13 aastat tagasi avastatud anomaaliat, mille selgitus v\u00e4ljub traditsioonilise f\u00fc\u00fcsika p\u00f5himudeli piiridest. <\/strong><\/p>\n

Olulise osa universumis leiduvast ainest moodustavad neutriinod \u2013 peaaegu ilma massita ja laenguta osakesed. Kuna need ei allu elektromagnetilisele vastastikm\u00f5jule, astuvad nad tavaliste aine ehitusblokkide nagu aatomite ja elektronidega v\u00e4ga harva vastastikm\u00f5jusse. \u00dcksik neutriino v\u00f5iks l\u00e4bida lausa mitme tuhande valgusaasta paksusi tinaseinu, ilma, et see kuidagi neutriino liikumisuunda muudaks.<\/p>\n

\"\"<\/a>

MiniBooNE\\’i neutriinodetektor kogub andmeid kuni 2012. aasta l\u00f5puni.<\/p><\/div>\n

Tehnika arenguga sammu pidades on neutriinosid uurivatel f\u00fc\u00fcsikutel v\u00f5imalik viimaks uute \u00fclitundlikke neutriinodetektoritega nende olemusse selgust tuua. Kuna usaldusv\u00e4\u00e4rseid ning kontrollitavaid katseid sai hakata l\u00e4bi viima alles m\u00f5nek\u00fcmne aasta eest, areneb ala \u00e4\u00e4rmiselt kiiresti. N\u00e4iteks kinnitati alles selle aasta alguses viimaks eksperimentaalselt, et neutriinodel on massid. Vaid paari aasta eest kirjutatud kooli\u00f5pikud v\u00e4idavad aga alles vastupidist.<\/p>\n

Neutriinode massi olemasolu kinnitamine oli \u00e4\u00e4rmisel t\u00e4htis, kuna massitud neutriinod ei saaks ostsilleeruda. Viimane on j\u00e4rjekordselt \u00fcks neutriinode ainulaadseid omadusi, mille olemasolule andsid vihjeid 1970. aastatel tehtud vaatlused. Toona avastati, et P\u00e4ikeses tekkivatest neutriinodest j\u00f5uab Maale neid tunduvalt v\u00e4hem, kui teoreetiline raamistik seda ette n\u00e4gi. Ainsaks seletuseks sai olla, et neutriinosid on kolme eri t\u00fc\u00fcpi, mille energia on erinev, kuid mis saavad \u00fcksteiseks muutuda ehk ostsilleeruda. Osa tekkivatest neutriinodest muutusid teekonna jooksul teise \u201el\u00f5hnalisteks\u201c j\u00e4rgides seejuures energia j\u00e4\u00e4vuse seadust<\/p>\n

Kogu universumis leiduva aine ning energia omavahelisi vastastikm\u00f5jusid kirjeldava standardmudeli \u00fcheks alustalaks on just kolme erineva l\u00f5hnaga neutriinod. Peaaegu 13 aastat tagasi m\u00e4rgati aga teise kunagise Los Alamose neutriinodetektori LSND tulemustes anomaaliat, mis seadis standardmudeli kahtluse alla.<\/p>\n

Lihtsaimaks LSND t\u00f5lgenduseks oli, et eksisteerib veel \u00fcks \u201esteriilne neutriino,\u201c mis teiste neutriinodega k\u00fcll seguneb, kuid mis ise elektron\u00f5rgas vastastikm\u00f5jus ei osale. T\u00e4naseks on see t\u00f5lgendus k\u00fcll teiste neutriinoeksperimentide poolt \u00fcmber l\u00fckatud, kuid esialgsete MiniBooNE andmete kohaselt on LSND seletamatu n\u00e4htus siiski siin, et j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

\u201eMiniBooNE’i 2007. a. avaldatud tulemused v\u00e4listasid 98% t\u00f5en\u00e4osusega LSND ennustuse m\u00fc\u00fcon-neutriinode ostsilleerumisest elektronneutriinodeks. Seda p\u00f5nevam on MiniBooNE’i uus, antim\u00fc\u00fcon-neutriinodega saadud tulemus, mis kinnitas LSND andmeid,\u201c \u00fctleb Kristjan Kannike<\/strong>, LHC-s uut f\u00fc\u00fcsikat otsiva t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige. Nimelt kuna osakesed ja antiosakesed annavad erinevaid tulemusi, v\u00f5ib see t\u00f5epoolest t\u00e4hendada, et on olemas neljanda l\u00f5hnaga \u00fcks v\u00f5i mitu steriilset neutriinot, mis astuvad neutriinode ja antineutriinodega vastastikm\u00f5jusse veidi erinevalt.<\/p>\n

Veelgi p\u00f5nevam selgitus oleks, et neutriinod on rikkunud veidi CPT s\u00fcmmeetriat, mis rajaneb omakorda Lorentzi s\u00fcmmeetriale ehk Einsteini erirelatiivsusteooriale. CPT s\u00fcmmeetria kohaselt pole laengute m\u00e4rgi, ajasuuna ning paarsuse muutmisel f\u00fc\u00fcsikaseadustele mingit m\u00f5ju. \u201eErirelatiivsusteooria v\u00f5imalik rikkumine peab olema v\u00e4ga v\u00e4ike, muidu oleks see juba avastatud ning igap\u00e4evases osakestef\u00fc\u00fcsikas kehtib erirelatiivsusteooria v\u00e4ga suure t\u00e4psusega,\u201c lisab Kannike. CPT rikkumisele v\u00f5ib viidata ka hiljutine MINOS eksperimendi esialgne tulemus, nagu oleksid neutriinodel ja antineutriinodel erinevad massid.<\/p>\n

Samas pakuks ka steriilse neutriino v\u00f5i muu elektriliselt neutraalse aineosakese olemasolu osakestef\u00fc\u00fcsikutele pinget. M\u00f5lemad v\u00f5iksid olla \u201ekindlasti \u00fched esimesed kandidaadid tumedale ainele, kuna tegemist peaks olema n\u00f5rgalt interakteeruva osakesega,\u201c \u00fctleb k\u00f5rgete energiate osakestef\u00fc\u00fcsikaga tegelev Mario Kadastik<\/strong>. Ainuke viis, kuidas steriilsed neutriinod lisaks gravitatsioonile teiste neutriinodega vastastikm\u00f5jusse saaksid astuda, olekski l\u00e4bi ostsillatsiooni.<\/p>\n

Siiski hoiatavad osakestef\u00fc\u00fcsikud, et esialgsete tulemuste suhtes tuleks ettevaatlikuks j\u00e4\u00e4da. \u201e2-3 standardh\u00e4lbe tasemel sensatsioonilisi katsetulemusi, mis hiljem kinnitust ei leidnud, on olnud p\u00e4ris palju, n\u00e4iteks tetrakvargid m\u00f5ne aasta eest. Sama v\u00f5ib juhtuda ka LSND, MiniBooNE ja MINOS-e esialgsete tulemustega,\u201c arvab Kannike.<\/p>\n

\u201eKuna eksperimendid neutriinode alal on keerulised ja signaal paistab vaevu katseveast v\u00e4lja, siis saadakse m\u00f5nikord valetulemusi. V\u00f5imekas teoreetik teatavasti p\u00f5hjendab iga fakti elegantselt \u00e4ra ja parameetrite v\u00f5imalik vahemik on juba enne eksperimenti tihedalt teooriatega kaetud,\u201c m\u00f5tiskleb aastaid neutriino f\u00fc\u00fcsikaga tegelenud Helle Kaasik<\/strong>.<\/p>\n

Loe lisaks:
\nS\u00fcmpoosiumil esitletud tulemused .Pdf vormingus<\/a>
\nArtikkel ERR-i Teadusrubriigis<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

GeneFesti konverentsil MiniBooNE neutriinodetektori t\u00f6\u00f6r\u00fchma esitletud tulemused tunduvad kinnitavat esmakordselt ligikaudu 13 aastat tagasi avastatud anomaaliat, mille selgitus v\u00e4ljub traditsioonilise f\u00fc\u00fcsika p\u00f5himudeli piiridest. Olulise osa universumis leiduvast ainest moodustavad neutriinod \u2013 peaaegu ilma massita ja laenguta osakesed. Kuna need ei allu elektromagnetilisele vastastikm\u00f5jule, astuvad nad tavaliste aine ehitusblokkide nagu aatomite ja elektronidega v\u00e4ga harva vastastikm\u00f5jusse. […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":83535,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-8902","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8902","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8902"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8902\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/83535"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8902"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8902"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8902"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}