{"id":891,"date":"2008-06-11T13:16:36","date_gmt":"2008-06-11T10:16:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=891"},"modified":"2010-03-29T09:41:13","modified_gmt":"2010-03-29T06:41:13","slug":"kvantsusteemid-voivad-eirata-fuusikaseadusi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=891","title":{"rendered":"Kvants\u00fcsteemid v\u00f5ivad eirata f\u00fc\u00fcsikaseadusi"},"content":{"rendered":"<div align=\"justify\"><strong>Weizmanni Intsituudi keemiateaduskonna uurijad on koos Saksa kolleegidega teinud h&auml;mmastava avastuse: teatud kvants&uuml;steemide &quot;kraadimine&quot; korduvalt kindlate ajavahemike tagant viib selleni, et nad ei allu termod&uuml;naamika seadustele.<\/strong><br \/>\nTemod&uuml;naamika v&auml;idab, et suur soojusallikas ja palju v&auml;iksemad s&uuml;steemid peaksid vastastikm&otilde;jus v&auml;hemalt kesksmistatult j&otilde;udma j&auml;rjest l&auml;hemale soojuslikule tasakaaalule.<br \/>\nProfessor Gershon Kurizki, doktor Noam Erez ja doktorant Goren Gordon keemilise f&uuml;&uuml;sika osakonnast on aga koost&ouml;&ouml;s doktor Mathias Nestiga Potsdami &Uuml;likoolist suutnud n&auml;idata, et kvants&uuml;steemide grupid, olles kontaktis soojusreservuaariga, v&otilde;ivad sellest universaalseks peetud loodusseadusest k&otilde;rvale kalduda. <br \/>\nT&auml;ielikult termod&uuml;naamika reeglit eirates v&otilde;ivad s&uuml;steemide grupid soojeneda isegi siis, kui nad on soojusreservuaarist kuumemad ja jahtuda, kui nad on k&uuml;lmemad. Teadlased n&auml;itasid, et kui nende s&uuml;steemide energiat korduvalt m&otilde;&otilde;ta, siis m&otilde;lema s&uuml;steemi ja soojusreservuaari temperatuur hakkab kasvama v&otilde;i kahanema ja see muutus s&otilde;ltub ainult m&otilde;&otilde;tmiste sagedusest, mitte aga m&otilde;&otilde;tmiste reaalsest tulemusest.<br \/>\nKuidas selliseid tulemusi seletada? Vastupidiselt klassikalisele m&otilde;&otilde;tmisele, mis ei pruugi uuritavad s&uuml;steeme &uuml;ldse m&otilde;jutada, (kvantf&uuml;&uuml;sika m&otilde;istes) lahutab&nbsp; kvants&uuml;steemide m&otilde;&otilde;tmina nad soojusreservuaarist. M&otilde;&otilde;tmise l&otilde;ppedes nad j&auml;lle &uuml;hinevad, mille k&auml;igus saadakse energiat (m&otilde;&otilde;teaparatuuri arvel) ja nii s&uuml;steemid kui reservuaar soojenevad. Kui see juhtub l&uuml;hikese ajavahemiku jooksul, ei j&otilde;ua s&uuml;steemid ja reservuaar tasakaalu poole liikuda.<br \/>\nPikema ajavahemiku jooksul hakkavad s&uuml;steemid ja reservuaar energiat vahetama nagu kaks vedrut. Nii tekivadki soojus&uuml;lekanded, mis n&auml;ivad termod&uuml;naamika vastuolus olevat.<br \/>\nAvastatud effekt v&otilde;ib saada aluseks uutele soojendamis ja jahutamismeetoditele, kus temperatuuri kontrollitakse &uuml;litihedalt toimuvate optiliste m&otilde;&otilde;tmistega.<\/p>\n<p><em>physorg.com<\/em><br \/>\nVahendas: Kaarel Piip\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Weizmanni Intsituudi keemiateaduskonna uurijad on koos Saksa kolleegidega teinud h&auml;mmastava avastuse: teatud kvants&uuml;steemide &quot;kraadimine&quot; korduvalt kindlate ajavahemike tagant viib selleni, et nad ei allu termod&uuml;naamika seadustele. Temod&uuml;naamika v&auml;idab, et suur soojusallikas ja palju v&auml;iksemad s&uuml;steemid peaksid vastastikm&otilde;jus v&auml;hemalt kesksmistatult j&otilde;udma j&auml;rjest l&auml;hemale soojuslikule tasakaaalule. Professor Gershon Kurizki, doktor Noam Erez ja doktorant Goren Gordon keemilise [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-891","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/891","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=891"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/891\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=891"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=891"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=891"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}