{"id":895,"date":"2008-06-21T01:35:54","date_gmt":"2008-06-20T22:35:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=895"},"modified":"2010-03-29T09:40:49","modified_gmt":"2010-03-29T06:40:49","slug":"nasa-plaanib-kulastada-paikest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=895","title":{"rendered":"NASA plaanib k\u00fclastada p\u00e4ikest"},"content":{"rendered":"
Üle 400 aasta on astronoomid päikest vaid eemalt uurinud. Nüüd on NASA otsustanud ise kohale minna.
\n<\/strong>"Esimest korda me läheme ning külastame elavat ja hingavat tähte," ütleb Lika Guhathakurta NASA peakorterist. "See osa päiksesüsteemist on läbi uurimata ja uute avastuste tõenäosus on tohutu."
\nMissiooni nimeks on Solar Probe + (päikesesond pluss). Tegu on kuumuskindla kosmoselaevaga, mis on ehitatud, tungimaks sügavale Päikese atmosfääri, kus saab uurida meie tähe tuuli ja magnetvälja. Seade võidakse välja saata juba 2015. aastal. Pärast seda, kui 7 aastane missioon lõpeb, on loodetavasti lahendatud astrofüüsika kaks suurt müsteeriumit ja käigupealt tehtud palju uusi avastusi.
\nSond on praegu varajases planeerimisfaasis (nimetusega eelfaas A) NASA peakorteris, ütleb Guhathakurta. "Meil tuleb palju tööd teha, kuid see on väga põnev."
\nNASA jaoks planeerib ja ehitab kosmoselaeva John Hopkinsi Rakendusfüüsika Laboratoorium (APL). Kogemus sondide päikese poole saatmisel on neil juba olemas.  APL-i kosmoselaev MESSENGER lendas 2008. aasta jaanuaris mööda Merkuurist ja paljudest kasutatud kuumuskindlatest tehnoloogiatest võib ka uue ülesande juures kasu olla. (Märkus: nimi Solar Probe + viitab sellele, et seadme aluseks on 2005. aastal planeeritud Solar Probe.)
\nHinnanguliselt jään sond 7 miljoni kilomeetri ehk 9 solaarraadiuse kaugusele päikesest. Seal peab süsinikuühenditest kerega kosmoseseade taluma temperatuuri üle 1400o<\/sup> C ja töökorda jääma kiirgusvoogudes, mida seni veel ükski masin pole tunda saanud. Loomulikult töötab seade päikeseenergial, ta saab oma elektri vedelikjahutusega päikesepaneelidelt, mille saab tõmmata kuumuskindlate katete taha, kui kiirgus liiga intensiivseks muutub. Sellisel väikesel kaugusel on päikese nurksuures 23 korda suurem kui Maa pealt vaadates.
\nKaks müsteeriumit, mida üriatakse lahendada on Päikese krooni kõrge temperatuur ja päikesetuule kummaline kiirendus.
\n
\nMüsteerium nr. 1:<\/strong>
\nPäikese kroon. Päikese pinna temperatuur on umbes 6000o<\/sup>C, loogiliselt peaks see eemaldudes langema, kuid tegelikult hoopis kasvab. Päikese atmosfääri välisosa – krooni – temperatuur on üle miljoni kraadi, sadu kordi kuumem kui tähe enda pind. Paradokso avastamisest möödunud 60 aasta jooksul pole seda seletada suudetud.<\/p>\n

Müsteerium nr. 2:<\/strong>
\nPäikesetuul. Päike paiskab välja miljoneid kilomeetreid tunnis läbi päikesesüsteemi kihutavaid laetud osakeste iile läbi päikesesüsteemi. Seda on tunda nii planeetidel, komeetidel kui ka asteroididel. Kummalisel kombel pole aga Päikese enda pinna lähedal mingit arvestatavat tuult, kuigi planeetide juures on tõeline maru. Vahepeal annab mingi tundmatu vahendaja päikesetuulele hullumeelse kiiruse, aga mis nimelt?<\/p>\n

"Mõistatuste lahendamiseks siseneb Solar Probe + krooni, kus tegevus toimub," ütleb Guhathakurta.
\nPardavarustus koosneb peamiselt keskkonnamõõtmiseks vajalikeks seadmetest: magnetomeeter, plasmalainete sensor, tolmudetektor, elktron- ja ioonanalüsaator jne. "Kohapeal sooritatud mõõtmised annavad meile vajalikud andmed, et paljastada krooni ja päikesetuulte saladused."
\nAinus kaugmõõtmiseks mõeldud seade on teleskoop, millega tehakse päikese kroonist kolmemõõtmeilisi pilte tehnoloogia abil, mis sarnaneb meditsiinis kasutatavale kompuutertomograafile. "Krooni tomograafia" (ing. k.: coronal tomography) nimeline tehnoloogia on päikese pildistamisel täiesti uus ja võimalik ainult Päikese lähedal liikuvalt aluselt, mis lendab mööda ja läbi krooni pilvede.
\nSolar Probe + saadetakse teele tõenäoliselt 2015. aasta mais, ta alustab oma mõõtmisi päikesetsükli lõpus  ja lõpetab need uue tsükli maksimumi aegu 2022. aastal. Nii on võimalik mõõta Päikese krooni ja tuuli väga erinevates faasides. Samuti on kindlustatud mitmed ohtlikud, kuid plaani juurde käivad päikestormid missiooni lõpu poole. Teadlased usuvad, et mõned kõige ohtlikumad osakesed saavad oma energia just kroonis, kus vaatlusseade asub. Loodetakse, et õnnestub protsessi jälgida ning leida võimalus astronautide turvalisust ja tervist ohustavate osakeste tekke ennustamiseks.
\nSukeldumisi päikese atmosfääri kavatsetakse täiendada möödalendudega Veenusest. Kuue aasta jooksul peaks see toimuma seitsmel korral, et suunata sondi üha sügavamale Päikese atmosfääri. lisaks võidakse saada uut infot Veenuse kohta.
\n"Solar Probe + on harukordne uurimise, avastamise ja arusaamise missioon, me ei suuda oodata selle algust," kinnitab Guhathakurta.<\/p>\n

NASA
\nhttp:\/\/science.nasa.gov\/headlines\/y2008\/10jun_solarprobe.htm<\/a><\/em>
\nVahendas: Kaarel Piip<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Üle 400 aasta on astronoomid päikest vaid eemalt uurinud. Nüüd on NASA otsustanud ise kohale minna. "Esimest korda me läheme ning külastame elavat ja hingavat tähte," ütleb Lika Guhathakurta NASA peakorterist. "See osa päiksesüsteemist on läbi uurimata ja uute avastuste tõenäosus on tohutu." Missiooni nimeks on Solar Probe + (päikesesond pluss). Tegu on kuumuskindla kosmoselaevaga, […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-895","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/895","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=895"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/895\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=895"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=895"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=895"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}