{"id":897,"date":"2008-07-05T02:41:38","date_gmt":"2008-07-04T23:41:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=897"},"modified":"2010-03-29T09:40:10","modified_gmt":"2010-03-29T06:40:10","slug":"lootust-andev-samm-vesiniku-efektiivsema-salvestamise-suunas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=897","title":{"rendered":"Lootust andev samm vesiniku efektiivsema salvestamise suunas"},"content":{"rendered":"<div align=\"justify\"><strong>Rootsi Uppsala &Uuml;likooli professori Rajeev Ahuja juhitud rahvusvaheline uurimismeeskond on suutnud demonstreerida atomistlikku mehhanismi vesiniku vabastamiseks magneesium-nanoosakestelt, mida peetakse paljulubavaks vesiniku salvestamise materjaliks. <\/strong><br \/>\nOn selge, et tulevikuautot peavad loobuma bensiini ja sisep&otilde;lemismootorite&nbsp; kasutamisest, et v&otilde;idelda globaalse soojenemise ja k&uuml;tusevarude l&otilde;ppemisega.<br \/>\n&Uuml;ks peamisi v&otilde;imalikke tehnoloogiaid on k&uuml;tuseelemendid, mis kasutavad vesinikgaasi k&uuml;tusena. Eelisteks on vesiniku suur hulk Maal ning see, et vesiniku reageerimisel hapnikuga energia vabastamiseks tekib ainsa produktina vesi, mis on loodusele kahjutu. Siiani on aga probleemiks vesiniku komapaktne salvestamine.<br \/>\nTeadlased on palju pingutanud, et absorbeerida vesinikku metallipulbritesse, nii nimetatud metallih&uuml;driididesse. Magneesium suudab siduda kuni 7,7 massiprotsenti vesinikku ja seda on laialdaselt uuritud, kuna raua ning nikli katal&uuml;saatorina toimivate osakeste lisamisega on v&otilde;imalik saavutada vesiniku kiire salvestamine ja vabastamine.<br \/>\nOn oletatud, et katal&uuml;saatorid toimivad s&uuml;stikutena, mis transpordivad vesinikku materjalist v&auml;lja. Arvutisimulatsioonide abil, mis loovad magneesiumist pildi kvantmehaanilisel tasemel, on Uppsala teadlastel koos kolleegidega &otilde;nnestunud n&auml;idata, kuidas vesiniku vabastamine atomaarsel tasemel toimib ning miks vaid v&auml;ike kogus katal&uuml;saatorit on vajalik.<br \/>\nAhuja loodab, et tulemused aitavad arendada magneesiumi ja ka teiste kergmetallide h&uuml;driidide kasutamist vesiniku salvestamiseks.<\/p>\n<p><a href=\"javascript:void(0);\/*1213868500596*\/\">http:\/\/www.physorg.com\/news132833753.html<\/a><br \/>\nVahendas: Kaarel Piip<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rootsi Uppsala &Uuml;likooli professori Rajeev Ahuja juhitud rahvusvaheline uurimismeeskond on suutnud demonstreerida atomistlikku mehhanismi vesiniku vabastamiseks magneesium-nanoosakestelt, mida peetakse paljulubavaks vesiniku salvestamise materjaliks. On selge, et tulevikuautot peavad loobuma bensiini ja sisep&otilde;lemismootorite&nbsp; kasutamisest, et v&otilde;idelda globaalse soojenemise ja k&uuml;tusevarude l&otilde;ppemisega. &Uuml;ks peamisi v&otilde;imalikke tehnoloogiaid on k&uuml;tuseelemendid, mis kasutavad vesinikgaasi k&uuml;tusena. Eelisteks on vesiniku suur hulk [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-897","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/897","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=897"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/897\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=897"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=897"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=897"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}