{"id":898,"date":"2008-09-30T10:48:55","date_gmt":"2008-09-30T07:48:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=898"},"modified":"2010-03-29T09:37:42","modified_gmt":"2010-03-29T06:37:42","slug":"esimene-nelja-kontinenti-holmav-teleskoop","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=898","title":{"rendered":"Esimene nelja kontinenti h\u00f5lmav teleskoop"},"content":{"rendered":"
Hiljuti seati esimest korda üles raadioteleskoop, mis kaasab nelja kontinenti.<\/strong>
\nMais läbi viidud vaatluse käigus olid antennid Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Euroopas seadistatud samale suunale. Fiiberoptiliste seadmetega toodi signaalid kokku Hollandisse, kus neist saadi realajas muutuv kujutis.<\/p>\n\n\n\n\n
<\/td>\n<\/tr>\n
Puerto Ricos asuv Arecibo Observatoorium, mis liitus e-VLBI projektiga<\/em>\n <\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Astronoomid on kaua üritanud üksikute teleskoopide vaatlusi kombineerida. Interferomeetria nime kandev meetod võimaldab saada kujutise, mille resolutsioon on sama hea, kui üksikul antennil, mille suurus oleks võrdne kahe antenni vahelise kaugusega.
\nHiljuti liitus Puerto Ricos asuv Arecibo Observatoorium projektiga, mille ingliskeelne nimi on Electronic Very Long Baseline Interferometry (e-VLBI) ja mille eestikeelne nimi võiks kõlada umbes nagu "elektrooniline väga pika baasjoonega interferomeetria". Projekti idee on ajutise raadioteleskoobi loomises, mille mõõtmed on võrreldavad Maa enda omadega.
\nOma suuruse tõttu on sellel 10 korda parem resolutsioon kui Hubble Kosmoseteleskoobil, mis võimaldab saada kujutisi näiteks gammakiirguse pursetest väljuva ülikiire mateeriajoa järelhelendusest, mis üksikule raadioteleskoobile näib punktina, ütleb Chris Salter Arecibost.<\/p>\n

Tegevus reaalajas<\/strong>
\nArecibo võtab nüüd korra kuus osa e-VLBI vaatlussessioonist.
\nVarem salvestati iga teleskoobi andmed kettale ja saadeti üle võrgu keskusesse, kiirus oli aga piiratud.
\nFiiberoptiliste kaablite kasutamine võimaldab aga luua taevastest objektidest kujutisi reaalajas. Nii on astronoomidel võimalik jooksvalt kavadada järgnevaid vaatlusi ka kiirelt muutuvate nähtuste – näiteks supernoovade – korral.
\nVaadeldava objekti käitumisest sõltuvaid dünaamilisi vaatlusplaane oli raske luua, kui andmed olid alles mööda võrku teel.
\nArpad Szomoru Hollandi VLBI keskusest märgib, et sellised teleskoobid on väga kasulikud, sest nad ei kaota aega.
\nVarem piiras teleskoopide kvaliteeti kettale salvestamise kiirus, nüüd peaks aga määravaks saama teleskoobi enda kvaliteet, mis peaks võimaldama saavutada resolutsioonis uue taseme, märgib Mark Rain Cambridge Astrofüüsikakeskusest USA-s.<\/p>\n

http:\/\/space.newscientist.com\/article\/dn14156-astronomers-create-first-fourcontinent-telescope.html<\/a>
\nVahendas: Kaarel Piip<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiljuti seati esimest korda üles raadioteleskoop, mis kaasab nelja kontinenti. Mais läbi viidud vaatluse käigus olid antennid Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Euroopas seadistatud samale suunale. Fiiberoptiliste seadmetega toodi signaalid kokku Hollandisse, kus neist saadi realajas muutuv kujutis. Puerto Ricos asuv Arecibo Observatoorium, mis liitus e-VLBI projektiga Astronoomid on kaua üritanud üksikute teleskoopide vaatlusi kombineerida. […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-898","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/898","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=898"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/898\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=898"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=898"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=898"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}