![\"scientificfraud-l\"](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2008\/05\/scientificfraud-l-300x207.jpg\")
<\/a>Pilt: tendencytops.blogspot.com<\/p><\/div>\n
Ja siis tuli katastroof ” hiilgus l\u00f5ppes h\u00e4vinguga. Sch\u00f6ni tulemusi ei suutnud \u00fckski teine teadlaste r\u00fchm reprodutseerida (sama olukord kui \u00a0puhul!). Seda fakti oli veel kuidagi v\u00f5imalik seletada: ehk oli asi katseobjektide erilistes omadustes, ehk oli tal erakordselt osav proovidevalmistaja? Kuid 2002. aasta alguses panid eksperdid t\u00e4hele, et foonim\u00fcra k\u00f5verad mitmes Sch\u00f6ni artiklis, mis k\u00e4sitlesid t\u00e4iesti erinevaid probleeme, olid identsed. Kuigi foonid v\u00f5isid ju sarnased olla, \u00e4ratas see ” eriti veel nii paljude mittereprodutseeritavate tulemuste taustal ” siiski kahtlusi ja tekitas k\u00fcsimusi.<\/p>\n
Loodi komitee, mida juhatas Malcolm Beasley (Stanford), \u00fclesandega l\u00e4hemalt uurida Sch\u00f6ni t\u00f6id. Komitee pidi seisukoha v\u00f5tma 25 “kahtlase” artikli kohta ajakirjades Science, Nature, Appl. Phys. Lett. ja Phys. Rev. Olles p\u00f5hjalikult uurinud seda materjali, olid komitee j\u00e4reldused ja kriitika h\u00e4vitavad 7: 16 artikli kohta leidis komitee, et “the preponderance of evidence indicates that Hendrik Sch\u00f6n committed scientific misconduct, specially data fabrication\/falsification in this case”. Kuuel juhul ei saadud sohki kindlaks m\u00e4\u00e4rata, kuid leiti, et tulemuste anal\u00fc\u00fcs oli lohakas, halvasti dokumenteeritud ja k\u00f5vasti allpool normaalset standardit. Beasley aruanne 7 sisaldab ka hulgliselt konkreetseid pettusen\u00e4iteid.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib esitada palju k\u00fcsimusi. Miks hakkas Sch\u00f6n, kes kahtlemata on v\u00f5imekas teadlane, sohki tegema? Miks ei avastanud seda tema kaasautorid? Kuidas oli v\u00f5imalik, et ajakirjade toimetajad ja artiklite retsensendid, n\u00e4iteks Nature ja Science”i omad, ei avastanud v\u00f5ltsimist nii paljudes artiklites? Miks l\u00e4ks nii kaua aega, enne kui teadlaste kogukond sohile reageeris?<\/p>\n
Kuna Sch\u00f6n t\u00f6\u00f6tas v\u00e4ga aktuaalsetel teadusaladel, oleks ta pidanud aru saama, et petmine avastatakse varem v\u00f5i hiljem ja siis tuleb ta karj\u00e4\u00e4rile j\u00e4rsk l\u00f5pp (“Ikarus der Physik”, iseloomustab teda Der Spiegel oma v\u00f5rguv\u00e4ljaandes 7. okt. 2002). Kas ta v\u00f5is tunda survet Belli laborite poolt, kus temalt n\u00f5uti j\u00e4rjest uusi ja j\u00e4rjest p\u00f5nevamaid tulemusi? V\u00f5is ju ka nii olla, et ta ise uskus, et ta fabritseeritud tulemused kirjeldavad tegelikke f\u00fc\u00fcsikalisi efekte ja et on vaid ajak\u00fcsimus, millal ta ise v\u00f5i teised teadlased need katsetes k\u00e4tte leiavad. Kuid kui silmapiiril terendab Nobeli preemia, on k\u00f5ige t\u00e4htsam olla ise justnimelt see esimene avastaja. Selles v\u00f5idukihutamise meeleheites j\u00f5udis Sch\u00f6n l\u00f5puks uue publikatsiooni avaldamiseni iga kaheksa p\u00e4eva j\u00e4rel.<\/p>\n
Beasley komitee andis Sch\u00f6nile v\u00f5imaluse kommenteerida aruande j\u00e4reldusi ja ta vastuses on muu hulgas \u00fcteldud: “Although I have made some mistakes I truly believe that the reported scientific effects are real, exciting, and worth working for.” Kas oli isep\u00e4ine t\u00f6\u00f6narkomaan Sch\u00f6n \u00fcletanud piiri tegelikkuse ja luulu vahel? Kas ta koostas oma katsetulemuste kirjeldusi \u00fcleoleva ah-ma-tean-nagunii-mis-sealt-v\u00e4lja-peab-tulema tundega? \u00dcleoleva ” v\u00f5i fanaatilise, v\u00f5i haiglase? Ta vallandati Belli laboritest 25. septembril 2002, p\u00e4ev enne Beasley komitee l\u00f5pparuande avalikustamist.<\/p>\n
K\u00fcsimusi t\u00f5useb ka seoses Batloggiga, kes on enamiku nende artiklite kaasautor, mille kohta komitee kinnitas, et tegemist on sohiga. Kuidas oli v\u00f5imalik, et tema kui Sch\u00f6ni “eff ja mentor Belli laborites ei avastanud valskust, mida kahe aasta jooksul publitseeriti \u00fches artiklis teise j\u00e4rel t\u00f5e p\u00e4he? Komiteel ei l\u00e4inud ju rohkem aega kui paar kuud, et kindlaks teha sohk ” tulemuste v\u00f5ltsimine, ebarealistlik t\u00e4psus ja efektid, mis on \u00fcksteisega vastuolus. Oleks v\u00f5inud oodata, et Batlogg, kes oli keskne kuju tulemuste levitamisel nii teaduskonverentsidel kui finantseerijate juures, oleks nendesse ka p\u00f5hjalikult s\u00fcveneda p\u00fc\u00fcdnud ja l\u00f5ppude l\u00f5puks ebaaususe \u00e4ra tundnud. Kas see v\u00f5is olla nii, et ta siiski hakkas midagi aimama juba s\u00fcgisel 2001, kui kriitikat oli tulnud? Sel ajal oli Batlogg ise juba lahkunud Belli laboritest ja t\u00f6\u00f6tas “veitsis Z\u00fcrichi tehnoloogiainstituudis (ETH). Talle heidetakse ette, et tema roll maailmar\u00e4ndurina ja tulemuste ettekandjana oli v\u00e4ga mugav ja igaks juhuks (?) ei tahtnud ta midagi teada kahtlustest sisulistes k\u00fcsimustes. Sest kui tulemused oleksid olnud korrektsed, siis on t\u00f5en\u00e4oline, et neid m\u00f5lemaid oleks hinnatud Nobeli preemia v\u00e4\u00e4rilisteks ja sel juhul oleks Batlogg koos Sch\u00f6niga esinenud poodiumil Stockholmi kontserthoones. Kuid kui loota au jagamisele, siis peab ka olema valmis kriitikat jagama!<\/p>\n
Huvitav on asjaolu, et m\u00f5lemad komiteed vabastasid k\u00f5ik Ninovi ja Sch\u00f6ni 34 kaasautorit v\u00f5ltsimise v\u00f5i v\u00f5ltsimisest teadlik olemise s\u00fc\u00fcst. Kaasautorite vastutuse k\u00fcsimus j\u00e4\u00e4b siiski lahtiseks ja v\u00f5ib loota, et p\u00f5hjalikel aruteludel f\u00fc\u00fcsikute seas r\u00e4\u00e4gitakse need probleemid selgemaks. Kaasautor, kes hiljem ju lisab artikli oma publikatsioonide nimekirja ja kasutab seda oma karj\u00e4\u00e4ri edendamisel, peaks siiski ka vastutama selle eest, et artiklite teaduslik sisu oleks \u00f5ige, vaatamata sellele, et tema enda panus v\u00f5ibolla puudutab ainult m\u00f5nda osa t\u00f6\u00f6st. On t\u00f5statatud ka k\u00fcsimus, kellel \u00f5ieti on \u00f5igus kirjutada oma nimi artikli autorite hulka. Eugen Tarnowi hiljutine k\u00fcsitlus Ameerika F\u00fc\u00fcsika Seltsi liikmete seas (ca 3500 vastust) n\u00e4itas, et rohkem kui nelja autoriga artiklite autoritest arvas tervelt veerand, et nende viimases artiklis olid neljas ja j\u00e4rgnevad autorid \u00fcleliigsed. Peeti \u00f5igeks, et autorite hulka kuuluksid k\u00f5ik, kes on osalenud uurimuse p\u00f5him\u00f5ttelises ja praktilises kavandamises, l\u00e4biviimises ja tulemuste interpreteerimises, kuid finantside muretsemise, andmekogumise ja t\u00f6\u00f6r\u00fchma \u00fcldise juhendamise m\u00e4rkimine peaks j\u00e4\u00e4ma vaid t\u00e4nuavalduste rubriiki (Physics World, sept 2002, lk 17-18). On olemas ka vastupidine probleem ” t\u00f6\u00f6, mis tegemise ajal tundub olevat rutiinne ja mitteatraktiivne, vormistatakse artikliks, mille autorite koosseisust j\u00e4\u00e4b \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel m\u00f5ni tegelik osaline v\u00e4lja; kui siis m\u00f5nes hilisemas kontekstis osutuvad tulemused v\u00e4gagi silmapaistvateks, on t\u00f5elist autorlust kui mitte v\u00f5imatu, siis igal juhul \u00fcsna raske v\u00e4lja selgitada.<\/p>\n
Nii nagu Z = 118 “avastamisloos” Berkeleys, on ka Sch\u00f6n ja tema 8 kaasautorit n\u00f5ustunud tagasi v\u00f5tma k\u00f5ik 8 artiklit, mis ilmusid ajakirjas Science (kiri 1. nov. 2002, lk 961), nende hulgas artiklid, mida v\u00f5ltsimises ei kahtlustatudki. Traagilist olukorda illustreerib viimane lause autorite kirjas: ” We note that although these papers may contain some legitimate ideas and contributions we think it best to make a complete retraction.” Nature toimetus v\u00f5ttis ise tagasi nende poolt avaldatud 5 artiklit (3. okt 2002, lk 425).<\/p>\n
Kuid ajakirjad, eriti Science ja Nature, kus suur osa Sch\u00f6ni artikleid avaldati, ei ole sellega p\u00e4\u00e4senud kriitikast. Vastuseks kirjeldab Nature (3. okt 2002, lk 417, 419-421) juhtunut ausa \u00fcksikasjalikkusega, kuid lisab, et ei n\u00e4e publitseerimise praegusele s\u00fcsteemile alternatiivi. Nature t\u00f6\u00f6kuulutuste rubriigi toimetaja m\u00e4rgib (1. nov. 2002), et v\u00f5ltsingute avastamine vaid kinnitab olemasoleva teaduss\u00fcsteemi eluj\u00f5ulisust, kuigi s\u00f5kalde v\u00e4ljas\u00f5elumine v\u00f5ib vahel olla aegan\u00f5udev. Science”i (18. okt. 2002, lk 495) toimetaja v\u00e4idab, et retsenseerimiss\u00fcsteemile (“peer-review”) ei saa etteheiteid teha ja et nutika pettuse l\u00e4bimineku vastu ei olegi kindlat kaitset. Kuid siiski tundub, et toimetuste kiusatus avaldada oma ajakirjas p\u00f5neva sisuga artikkel (Nobeli preemia l\u00f5hnaga!) v\u00e4ga aktuaalsel teadusalal (nanof\u00fc\u00fcsika!) maailmakuulsast instituudist (Bell!) m\u00f5ne rahvusvaheliselt tuntud autoriga on olnud \u00fcle kahtlusest, kas iga selliste sotsioloogiliste parameetritega t\u00f6\u00f6 ikka on maailmatasemel huvipakkuv ja ” korrektne. Niisamuti tundub, et retsensentidel on vahel kiusatus ilma pikemalt m\u00f5tlemata tagasi l\u00fckata vastupidiste sotsioloogiliste parameetritega t\u00f6\u00f6 ” tundmatud autorid tundmatust instituudist kaugel suurtest keskustest ja t\u00f6\u00f6, olgugi et igati korrektne, seet\u00f5ttu natuke teises tonaalsuses kui teadusuuringute \u00fchiskatla \u00fcmber istujatel.<\/p>\n
Nimetatud kaks skandaali on kahtlemata kahjustanud f\u00fc\u00fcsikat ja f\u00fc\u00fcsika positsiooni \u00fchiskonnas. Arvatavasti on suurenenud skepsis f\u00fc\u00fcsika tulemuste suhtes \u00fcldse, lisaks sellele on paljud doktorandid ja nooremad teadlased kaotanud v\u00e4\u00e4rtuslikku aega, katsudes kinnitada ja edasi arendada v\u00f5ltsitud tulemusi. On siiski r\u00f5\u00f5mustav, et f\u00fc\u00fcsikud ise avalikustasid petuartiklid ja otsivad n\u00fc\u00fcd abin\u00f5usid, mille abil saaks niisugust v\u00f5ltsimist tulevikus takistada.<\/p>\n
Nobeli preemiad<\/strong><\/p>\nNagu juba oleme nentinud, on paljud asjatundjad leidnud, et eespool kirjeldatud teaduslikud t\u00f6\u00f6d oleks v\u00f5inud olla Nobeli preemia kaliibriga, ja v\u00f5ib oletada, et ka Ninov ja Sch\u00f6n ise m\u00f5tlesid niisamuti. Nobeli preemia saamiseks on enamasti tarvis olla esimene, kes suure avastuse teeb. See, kes publitseerib v\u00f5ltsitud tulemusi, mida \u00f5igel ajal ei ole avastatud, v\u00f5iks teoreetiliselt preemia saadagi. Ja kui v\u00f5ltsimine alles hiljem selgub, tekib suuri probleeme. Siinkohal v\u00f5ib nimetada, et Sch\u00f6n, Batlogg ja Kloc v\u00f5tsid 2001. a vastu \u00fche silmapaistva saksa auhinna, kuid selle on nad n\u00fc\u00fcd tagasi saatnud.<\/p>\n
Rootsi Kuninglikul Teaduste Akadeemial ja teistel Nobeli preemiate v\u00e4ljaandmist otsustavatel institutsioonidel on suur vastutus ja nad peavad tegema k\u00f5ik, mis nende v\u00f5imuses, et garanteerida preemiate jagamise aluste ja premeeritute ausus. V\u00e4hemalt f\u00fc\u00fcsika ja keemia alal pole \u00f5nneks seni veel \u00fchtegi preemiat vaidlustatud. Huvitav lugu oli f\u00fcsioloogias ja arstiteaduses, kus taanlane Johannes Fibiger (1867-1928) sai 1926. a Nobeli preemia oma “avastuse” eest, mille j\u00e4rgi v\u00f5ivad putukad tekitada inimestel v\u00e4hkt\u00f5be. Siiski ei olnud siin tegemist otsese sohiga, vaid katsematerjali vigase t\u00f5lgendamisega. V\u00f5ib nimetada, et Fibiger ise suri v\u00e4hkt\u00f5ve k\u00e4tte kuu aega p\u00e4rast oma auhinna k\u00e4ttesaamist Stockholmis 1927. a. J\u00e4rgmine Nobeli preemia v\u00e4hiuurimise eest anti 1966. a, siis sai selle ameeriklane Peyton Rous (1879-1970) “for his discovery of tumour-inducing viruses” ” seekord korrektne avastus, kuid tehtud 55 aastat varem, seega 16 aastat varem ka Fibigeri “kahtlasest” preemiast!<\/p>\n
Enrico Fermi (1901-1954) v\u00f5ttis vastu 1939. a f\u00fc\u00fcsikapreemia “for his demonstrations of new radioactive elements produced by neutron irradiation, and for his related discovery of nuclear reactions brought about by slow neutrons”. P\u00e4rast tuumal\u00f5henemise avastamist Otto Hahni ja Fritz Strassmanni poolt on n\u00fc\u00fcd ju teada, et “new radioactive elements” polnud midagi muud kui l\u00f5henemise fragmendid. Siin ei olnud k\u00fcll tegemist v\u00e4ga suure veaga ja Fermi v\u00f5is auhinna vastu v\u00f5tta puhta s\u00fcdametunnistusega, sest tal oli ka mitmeid teisi avastusi, mis oleksid preemiat k\u00fcllaldaselt p\u00f5hjendanud.<\/p>\n
Kui vaadata ka maailmakirjandust, siis v\u00f5ib nimetada vene autorit Mihhail “olohhovi (1905-1984), kes 1965. a sai Nobeli preemia “for the artistic power and integrity with which, in his epic of the Don, he has given expression to a historic phase in the life of the Russian people”. Kuid 1974. a t\u00f5i Aleksandr Sol”enits\u00f5n, Nobeli kirjandusauhinna laureaat aastast 1970, maailma avalikkuse ette kahtlused, mis Venemaal olid liikuma hakanud juba 1929. a, kohe p\u00e4rast “Vaikse Doni” kahe esimese raamatu ilmumist: “olohhov on vaid kaasautor, v\u00f5\u00f5raste k\u00e4sikirjade kohendaja. Poleemika selle kirjandusliku plagiaadi \u00fcle j\u00e4tkub t\u00e4naseni, kindlaid t\u00f5endeid ei ole ei poolt ega vastu, originaalk\u00e4sikirjad on kadunud, tekstoloogiliste anal\u00fc\u00fcside l\u00f5ppotsus n\u00e4ib s\u00f5ltuvat tegijate eelhoiakutest 8.<\/p>\n
Veel m\u00f5ned kommentaarid<\/strong><\/p>\n1985. aastal ilmus raamat, mille autoriteks Broad ja Wade, kaks New York Timesi teadusajakirjanikku, “Betrayers of Truth” 9. See annab huvitava \u00fclevaate sellest, kuidas pettus v\u00f5ib teadlaste tegevusse sisse sattuda ja kuidas sohk ” kogemata v\u00f5i meelega ” v\u00f5ib rikkuda teaduslikke tulemusi.<\/p>\n
Kas leidub ratsionaalseid selgitusi miks sohk ja pettused esinevad teadustes ja miks v\u00f5ib v\u00f5tta palju aega, enne kui need avastatakse? On v\u00e4idetud, et kolm tegurit on eriti olulised (David Goodstein, Physics World, nov. 2002, lk 17-18): 1) teadlased tunnevad survet, on mures oma karj\u00e4\u00e4ri p\u00e4rast (n\u00e4iteks nii n\u00f5udlikus milj\u00f6\u00f6s nagu Belli laborid) ja peavad j\u00e4rjest ette n\u00e4itama uusi ja p\u00f5rutavaid tulemusi; 2) kui teadlasele tundub, et ta on lahendanud m\u00f5ne t\u00e4htsa probleemi, ei hakkagi ta enam tegema p\u00f5hjalikke ja aegaviitvaid katseid, vaid usaldab oma intuitsiooni ja “t\u00f6\u00f6tleb” tulemusi sobival viisil; 3) teadmine, et fiktiivsete tulemuste objektiivne kontrollimine on raske ja aegan\u00f5udev. Kolmas tegur “soodustab” eriti bioloogiat ja meditsiini, kus on raskem korrata katseid identsetes tingimustes. Goodsteini arvates m\u00f5jutasid k\u00f5ik need kolm tegurit oluliselt ka Ninovi ja Sch\u00f6ni k\u00e4itumist.<\/p>\n
Sohki teaduses v\u00f5ib ehk v\u00f5rrelda dopinguga spordis. Nii nagu Ben Johnson, Katrin Krabbe, Johann M\u00fchlegg jt, olid ka Ninov ja Sch\u00f6n j\u00f5udnud omal erialal tipu l\u00e4hedale, kuid nad tahtsid ilmtingimata v\u00f5itjateks saada ” kasv\u00f5i keelatud vahendite abil. Diskvalifitseeritud sportlastel on lootust p\u00e4rast paariaastast v\u00f5istluskeeldu rajale tagasi tulla, sest spordireeglid, mida nemad rikkusid, ja karistused rikkumiste eest on spordikorraldajate poolt kehtestatud. Kuid missugune saatus ootab ees sohki teinud f\u00fc\u00fcsikuid, kes on rikkunud t\u00f5eotsimise kirjutamata reegleid? Ajaloost on (seni?) selle kohta v\u00e4he n\u00e4iteid tuua (\u00f5nneks!), siiski on olemas v\u00e4hemalt \u00fcks pretsedent. Saksa teadlane Emil Rupp (1898-?) avaldas 1934. a viis artiklit elektronide hajumise kohta sellistes juhtivates ajakirjades nagu Annalen der Physik ja Zeitschrift f\u00fcr Physik. Ta v\u00f5ttis N.F. Motti viis aastat varem ilmunud teoreetilise artikli ja v\u00e4itis, et on eksperimentaalselt kinnitanud selle j\u00e4reldusi (lisame, et oma tuntuse teadusemaailmas p\u00e4lvis Rupp 20ndatel aastatel sellega, et v\u00f5ttis \u00fche A. Einsteini artikli valguse kvantiseloomu kohta ja kinnitas katseliselt (?) seal tehtud ennustuste \u00f5igsust). Kui sai selgeks, et tegemist oli v\u00f5ltsimisega ” tema tulemusi ei \u00f5nnestunud kellelgi korrata ja pealegi ilmnes, et Ruppi laboris ei olnud katseks vajalikku k\u00f5rgepingeaparatuurigi ” v\u00f5ttis ta k\u00f5ik artiklid tagasi ja esitas arstit\u00f5endi (mis ka ajakirjades \u00e4ra tr\u00fckiti), et ta oli olnud vaimuhaige, kui noid 1934. a artikleid kirjutas. Saksa keeles hakati kasutama s\u00f5na “geruppt” v\u00f5ltsitud tulemuste ja artiklite kohta. P\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da t\u00f6\u00f6tas Rupp \u00fches tr\u00fckit\u00f6\u00f6stuse teadusliku uurimise instituudis Ida- Saksamaal 10.<\/p>\n
\u00dcks suurt t\u00e4helepanu \u00e4ratanud sohiga seotud juhtum ” seekord \u00f5nneliku l\u00f5puga ” on “The Baltimore Case” 11. David Baltimore”i (1975. a Nobeli laureaat f\u00fcsioloogias ja meditsiinis) \u00fcht nooremat kaast\u00f6\u00f6list s\u00fc\u00fcdistati 1986. a tulemuste v\u00f5ltsimises. Kaebus tuli \u00fche teise teadlase poolt, kellel ei \u00f5nnestunud tema tulemusi korrata. Asi puhuti \u00fcles ajalehtedes ” kuulus Nobeli laureaat on sohiga seotud! Kongress Washingtonis pani k\u00e4ima juurdluse ” riiklik toetus ja sohk!! Baltimore kaitses oma noort alluvat, kuid kaotas ” tema teadusgrandid l\u00f5petati ja ta pidi lahkuma Rockefelleri \u00fclikooli rektori kohalt. Ajujaht ei olnud veel l\u00f5ppenud, kui p\u00e4rast 10 aastat kestnud uurimisi selgus, et tegemist ei olnud sohiga, vaid lohaka katsetulemuste anal\u00fc\u00fcsiga v\u00e4hekogenud noore teadlase poolt. Viimane sai lisaks korralikule kahjutasule v\u00f5imaluse oma teadust\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamiseks. Ka Baltimore rehabiliteeriti. Ta valiti 1997. a California tehnoloogiainstituudi rektoriks ja sai 1999. a autasuks prestii”ika National Medal of Science. See lugu, mida v\u00f5iks peaaegu v\u00f5rrelda Dreyfusi af\u00e4\u00e4riga Prantsusmaal, illustreerib t\u00e4pse ja asjaliku teadusliku uurimise vajadust, enne kui ajalehed, kohtud ja poliitilised instantsid lavale ilmuvad.<\/p>\n
V\u00f5ib leida mitmeid n\u00e4iteid, kus enam-v\u00e4hem “ausad” vead on tekitanud turbulentsi teadlaste hulgas, kuid \u00fchtlasi ka negatiivset suhtumist teadusesse \u00fcldse. Vigased “avastused”, mille “eksistents” ei ole olnud kauakestev, on n\u00e4iteks k\u00fclm tuumas\u00fcntees, magnetmonopolid ja pol\u00fcvesi (polywater). Viimasest teatas umbes 40 a. eest vene keemik Boris Derjagin ja kirjeldas tema fantastilisi omadusi, aga varsti selgus, et need omadused ei olnud midagi muud kui mustus ja lisandid. Kui Derjagin siis m\u00f5ned aastad hiljem teatas, et ta on valmistanud s\u00fcnteetilisi teemante, ei v\u00f5etud teda enam t\u00f5siselt. Kuid seekord oli Derjaginil \u00f5igus, s\u00fcnteetilised teemandid olid tehtud ja tema labor muutus sellel alal juhtivaks keskuseks maailmas 12.<\/p>\n
Teaduses on oluline teha vahet teadliku sohi, lohaka anal\u00fc\u00fcsi ja muude vigade vahel. Lisaks sellele ei saa m\u00f6\u00f6da minna tegevusest, mis samuti nimetab end teaduseks, kuid tegelikult ei hooli f\u00fc\u00fcsikaseadustest \u00fcldse ja eelistab lihtsalt n\u00f5idumist. Robert Parki raamat “Voodo Science” 13 annab selle kohta huvitavaid ja hirmu\u00e4ratavaid n\u00e4iteid ja demonstreerib \u00fchtlasi, kui s\u00fcgavad juured on niisugusel “teadusel” \u00fchiskonnas.<\/p>\n
Ka teaduse tulemuste v\u00f5imalike rakenduste v\u00f5idujooksu on ilmunud \u00fcks “teadustegevuse” arusaamatu alaliik. BBC kodulehek\u00fclje 29. juuli 2002 teadusuudiste rubriigis ilmus teade “Boeing tries to defy gravity” (vt ka Physics World, sept. 2002, lk 8). Jutt on vene teadlasest Jevgeni Podkletnovist, kes v\u00e4idab, et \u00fclitugeva elektromagneti kohal v\u00e4ga kiiresti p\u00f6\u00f6rlevast keraamilisest \u00fclijuhist \u00fclalpool kaotab Maa gravitatsioonij\u00f5ud ca 2% oma tugevusest, ja Boeing loodab seda hakata kasutama k\u00fctuse suuremastaabiliseks kokkuhoiuks lennukite \u00f5hkut\u00f5usmisel. Oma esimesed “positiivse tulemusega katsed” on Podkletnov teinud 1992. a Tampere tehnika\u00fclikooli juures, kirjutanud siis neist ka artikli, kuid v\u00f5tnud selle enne avaldamist ise tagasi. Ka 1996. a publikatsiooni tabas sama saatus. \u00dckski teine labor tema tulemusi saavutanud ei ole, kuigi on proovitud nii Jaapanis, Euroopas kui USA-s. Oma Moskva laborisse ei lase Podkletnov teiste riikide eksperte ligi, vihjates tehnilistele saladustele. T\u00f5esti, teoreetiliselt siin saladusi pole, katsekirjeldus viitab \u00fcsna \u00fcheselt mingite gravitatsioonip\u00f6\u00f6riste arvatavale toimele, mis teoorias ei ole p\u00f5him\u00f5tteliselt ei uudis ega ka mitte v\u00f5imatu. Kuid efekti v\u00e4idetavalt m\u00f5\u00f5detud suurus ” 2% ” ei tule k\u00fcll \u00fcheski olemasolevas gravitatsiooniteoorias k\u00f5ne allagi. Tundub lausa uskumatuna, et hoolimata teadlastest ekspertide hoiatustele ” meelega salajas hoitud katseseade ja teooriaga r\u00e4iges vastuolus olev m\u00f5\u00f5tmistulemuse suurusj\u00e4rk ” on Boeing Podkletnovile oma rahakotirauad lahkesti lahti teinud. Samad s\u00f5nad v\u00f5ib \u00fctelda Inglise kompanii “Technology Investment and Exploration Limited” kohta, kes on teatanud kavatsusest anda \u00a31,5m “mikrolepton-generaatori” ehitamiseks, selleks et “leptonite perekonna v\u00e4ga v\u00e4ikeste liikmete abil” avastada \u00f5liv\u00e4lju s\u00fcda-Inglismaal (Physics World, juuli 2002, lk 5).<\/p>\n
Selle pettust ja sohki t\u00e4is artikli l\u00f5petuseks v\u00f5iks ehk meelde tuletada varasemate aegade \u00fclikooliteaduse vaimsust, mida ligi kaks sajandit tagasi, 1819. a, v\u00e4ljendas Halle \u00fclikooli professor Ludwig Heinrich von Jakob 14 oma nii ilusates s\u00f5nades akadeemilisest vabadusest ja aususest: “Die L\u00fcge kann nicht aufkommen, das Falsche kann nicht lange beherrschen, wo Freiheit des Geistes waltet. Denn sein nat\u00fcrliches Streben ist auf Wahrheit und auf Zerst\u00f6rung des Falsches gerichtet. \/”\/ Die Vereinigung so viele Gelehrten an Einem Orte, zu Einer Gesammtheit, die kein anderes Gesch\u00e4ft haben, als die ihnen anvertrauten Wissenschaft zu cultivieren, muss diesen Zweck ausserordentlich f\u00f6rdern, da jeder Gelehrte einen anderen neben sich findet, mit dem er sich \u00fcber seine eigene Wissenschaft unterhalten, andere, durch die er sich \u00fcber das, was er nicht weiss, belehren, seine Irrth\u00fcmer berichtigen, kurz, die M\u00e4ngel seines Wissens erg\u00e4nzen kann. Die t\u00e4gliche Mittheilung seiner Ideen, das stete Reiben der Meinungen gegen einander l\u00e4sse nicht leicht Irrth\u00fcmer aufkommen, die nicht bald ihre Critik oder Berichtigung f\u00e4nden.”<\/p>\n
T\u00e4name prof Lorenzo J. Curtist ja prof Hans Rydet huvitavate kommentaaride eest.<\/p>\n
Kirjandus<\/p>\n
1. S. Weinberg, “Dreams of a Final Theory”, Pantheon Books, New York (1992). .
\n2. S. Hofmann, Rep. Prog. Phys. 61 (1998) 639.
\n3. Yu. Ts. Oganessian et al.,Nature 400 (1999) 242.
\n4. R. Smolan”czuk, Phys. Rev. C 59 (1999) 2634.
\n5. V. Ninov et al., Phys. Rev. Lett 83 (1999) 1104.
\n6. Editorial Note, Phys. Rev. Lett. 89 (2002) 039901-1.
\n7. Beasley Report: http:\/\/www.lucent.com\/ news_events\/pdf\/researchreview.pdf .
\n8. R. Medvedev, “Problems in the Literary Biography of Mikhail Sholokhov”, Cambridge University Press (1977).
\n9. W. Broad and N. Wade, “Betrayers of Truth”, Oxford University Press (1985).
\n10. A.P. French, Phys. Perspect. 1 (1999) 3.
\n11. D. J. Kevles, “The Baltimore Case: A Trial of Politics, Science, and Character”, W.W.Norton&Company (1998).
\n12. A. Niilisk, EFS aastaraamat 1993 (1994) 93, 1994 (1995) 118.
\n13. R. L. Park, “Voodo Science: The Road from Foolishness to Fraud”, Oxford University Press (2000).
\n14. L.H. von Jakob, “Academische Freiheit und Disciplin, mit besonderer R\u00fccksicht auf die preussischen Universit\u00e4ten”, Brockhaus, Leipzig (1819).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Ingolf Lindau ja Indrek Martinson, Lundi \u00dclikool Piret Kuusk, T\u00dc F\u00fc\u00fcsika Instituut Sissejuhatus Eetika on viimasel ajal t\u00e4helepanu keskmesse t\u00f5usnud ka seni end v\u00e4\u00e4rtushinnangutest distantseeruda p\u00fc\u00fcdnud loodus- ja t\u00e4ppisteadustes, ja seda koguni kahes erinevas m\u00f5ttes. Esiteks, \u00fchiskonna poolt teadusele esitatud \u00fcldine maksiim n\u00f5uab, et teadlased ei tohi osaleda massih\u00e4vitusrelvade arendamises ning projektides, mis v\u00f5ivad kahjustada […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":75772,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[32],"tags":[],"class_list":{"0":"post-9","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-arvamus","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=9"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/75772"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=9"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=9"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"scientificfraud-l\"](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2008\/05\/scientificfraud-l.jpg\")
<\/a>