{"id":900,"date":"2008-06-24T21:59:11","date_gmt":"2008-06-24T18:59:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=900"},"modified":"2010-03-29T09:40:16","modified_gmt":"2010-03-29T06:40:16","slug":"defektide-abil-paremate-paikesepatareide-poole","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=900","title":{"rendered":"Defektide abil paremate p\u00e4ikesepatareide poole"},"content":{"rendered":"
Nanotehnoloogia sillutab teed efektiivsemate päikesepatareide suunas. Värske uuring näitab, et süsinik nanotorudest kile võib asendada kahte päikesepatareides kasutatavat kihti ning sealjuures suurendada efektiivusust ja alandada hinda. Teadlased on leidnud kummalise viisi, et nanotorusid sobivaks muuta: lisada defekte.<\/strong>
\nPraegu on teatud tüüpi päikespatareides kasutusel läbipaistev oksiidikile, mis on kantud klaasile ja juhib elektrit. Lisaks on veel teine plaatinast kiht, mis toimib keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina.
\nMõlemal kilel on omad puudused. Oksiidikihti ei saa kanda painduvatele materjalidele: see toimib oluliselt paremini jäikadel ja kuumuskindlatel materjalidel, näiteks klaasil. See tõstab hinda ja paneb toote omadustele piirid. Plaatinakilede valmistamine nõuab aga kallist tehnikat.
\nJessika Trancik Santa Fe Instituudist, Scott Calabrese Michigani Bartoni Riiklikust Ülikoolist ja James Hone Columbia Ülikoolist otsustasid kasutatada süsinik nanotorusid, et luua üks kiht, mis suudaks täita nii oksiidi kui plaatina ülesandeid. Kilelt nõuti kolme omadust: läbipaistvust, elektrijuhtivust ja katalüütilist efekti.
\nTavalised süsiniknaotorud on kõikides omadustes keskpärased. Loomulikuna tunduvad viisid ühte omadust parandada toovad ohvriks teised. Näiteks kui teha kile paksemaks, toimib see küll paremini katalüsaatorina, kuid läbipaistvus väheneb.
\nVarasemad teooriad on välja pakkunud, et materjalid võivad toimida katalüsaatorina paremini, kui neis on väikesed defektid, andes niimoodi keemilistele ühenditele kohti kinnitumiseks. Sellest lähtudes töötlesid uurijad nanotorusid osooniga, mis muudab nad veidike karedaks. Väga õhukesed kiled muutusid selle tagajärel kuni kümme korda paremateks katalüsaatoriteks.
\nEt jõuda kompromissile läbipaistvuse ja juhtivuse vahel, tehti torude alumise kihiga järgnev trikk: loodi pikemad nanotorud. See parandas nii läbipaistvust kui elektrijuhtivust.
\nSüsinik nanotorusid saab kasutada ka kütuseelementides ja -patareides.
\n"See uurimus on näide materjalide nanostruktuuri kasutamisest – muutes näiteks defektide sagedust ja torude pikkust väga väikeses ulatuses, on võimalik saavutada kompromiss erinevate omaduste vahel ning saavutada ette antud materjali tulemuslikum kasutamine," ütleb Trancik. "Odavate materjalide kasutamine keerulistes seadmetes on oluline süsiniku emissiooni vähendamiseks ning energia hinna alandamiseks."
\nUurijad avaldasid oma tulemused hiljuti  teadusajakirjas Nano Letters<\/em> ning üritavad paregu oma avastusele patenti saada.<\/p>\n

http:\/\/www.physorg.com\/news132854298.html<\/a>
\nVahendas: Kaarel Piip<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nanotehnoloogia sillutab teed efektiivsemate päikesepatareide suunas. Värske uuring näitab, et süsinik nanotorudest kile võib asendada kahte päikesepatareides kasutatavat kihti ning sealjuures suurendada efektiivusust ja alandada hinda. Teadlased on leidnud kummalise viisi, et nanotorusid sobivaks muuta: lisada defekte. Praegu on teatud tüüpi päikespatareides kasutusel läbipaistev oksiidikile, mis on kantud klaasile ja juhib elektrit. Lisaks on veel […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-900","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/900","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=900"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/900\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=900"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=900"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=900"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}