{"id":901,"date":"2008-06-23T11:00:06","date_gmt":"2008-06-23T08:00:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=901"},"modified":"2010-03-29T09:40:39","modified_gmt":"2010-03-29T06:40:39","slug":"kombineeritud-meetod-naitab-mehaanilist-pinget","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=901","title":{"rendered":"Kombineeritud meetod n\u00e4itab mehaanilist pinget"},"content":{"rendered":"<div align=\"justify\">Ehitusmaterjalides &uuml;ritatkse liigset pinget v&auml;ltida. Transistorites ja teistes elektroonikakomponentides v&otilde;ib aga<img decoding=\"async\" alt=\"\" src=\"file:\/\/\/C:\/DOCUME~1\/Kasutaja\/LOCALS~1\/Temp\/moz-screenshot-3.jpg\" \/><img decoding=\"async\" alt=\"\" src=\"file:\/\/\/C:\/DOCUME~1\/Kasutaja\/LOCALS~1\/Temp\/moz-screenshot-4.jpg\" \/><img decoding=\"async\" alt=\"\" src=\"file:\/\/\/C:\/DOCUME~1\/Kasutaja\/LOCALS~1\/Temp\/moz-screenshot-5.jpg\" \/><img decoding=\"async\" alt=\"\" src=\"file:\/\/\/C:\/DOCUME~1\/Kasutaja\/LOCALS~1\/Temp\/moz-screenshot-6.jpg\" \/><img decoding=\"async\" alt=\"\" src=\"file:\/\/\/C:\/DOCUME~1\/Kasutaja\/LOCALS~1\/Temp\/moz-screenshot-7.jpg\" \/><img decoding=\"async\" alt=\"\" src=\"file:\/\/\/C:\/DOCUME~1\/Kasutaja\/LOCALS~1\/Temp\/moz-screenshot-1.jpg\" \/><img decoding=\"async\" alt=\"\" src=\"file:\/\/\/C:\/DOCUME~1\/Kasutaja\/LOCALS~1\/Temp\/moz-screenshot-2.jpg\" \/> &otilde;igesti valitud mehaaniline pinge parandada laengukandjate liikuvust, pannes nad toimima kiiremini ja v&auml;iksemate energiakadudega. Siin toodud pilt on kahem&otilde;&otilde;tmeline kaart, mis kirjeldab pinget alusmaterjalile kinnitatud r&auml;nitransistoris. Sinised alad n&auml;itavad kohti, kus r&auml;niv&otilde;re on kokku surutud, kollaseid aga neid, kus venitatud. Martin H&yuml;tch Riiklikust Teadusuuringute Keskusest (CNRS) Prantsusmaalt seletab, et ilma m&otilde;&otilde;tmata pole v&otilde;imalik &ouml;elda, kas see, mis saavutati, on ka see, mida sooviti saavutada.<br \/>\nH&yuml;tch ja tema kolleegid suud<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"171\" align=\"left\" width=\"235\" src=\"\/pildid\/Strain.jpg\" alt=\"\" \/>avad selliseid kaarte luua, kuna nad kombineerisid olemasolevat &quot;moir&eacute;&quot; meetodit elektronholograafiaga. Moir&eacute; meetodi rakendamisel suunatakse koherentne elektronkiir l&auml;bi pinge all oleva proovi, mis on pealistikku venitamata prooviga. Iga proov tekitab murdunud kiire ja nende kiirte interferentsil tekivad jooned, mille j&auml;rgi on v&otilde;imalik leida suhteline mehaaniline pinge. Tavaliselt saadakse moir&eacute; meetodiga tagasihoidlik ruumiline lahutus ning nanom&otilde;&otilde;tmetes proovide &uuml;ksteise peale kinnitamine on keeruline.<br \/>\nH&yuml;tchi meeskond asetab proovid aga &uuml;ksteise k&otilde;rvale ning tekitab kiirte vahelise interferentsi kaksikprisma abil, nagu elektronholograafias. See meetod annab nii hea lahutusv&otilde;ime (minimaalselt 4nm)&nbsp; kui ka suure (kuni mikromeetri suuruse) vaatev&auml;lja.<br \/>\n<a href=\"javascript:void(0);\/*1214207784110*\/\"><br \/>\nhttp:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/34659<\/a><br \/>\nVahendas: Kaarel Piip<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ehitusmaterjalides &uuml;ritatkse liigset pinget v&auml;ltida. Transistorites ja teistes elektroonikakomponentides v&otilde;ib aga &otilde;igesti valitud mehaaniline pinge parandada laengukandjate liikuvust, pannes nad toimima kiiremini ja v&auml;iksemate energiakadudega. Siin toodud pilt on kahem&otilde;&otilde;tmeline kaart, mis kirjeldab pinget alusmaterjalile kinnitatud r&auml;nitransistoris. Sinised alad n&auml;itavad kohti, kus r&auml;niv&otilde;re on kokku surutud, kollaseid aga neid, kus venitatud. Martin H&yuml;tch Riiklikust Teadusuuringute [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-901","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/901","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=901"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/901\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=901"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=901"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=901"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}