{"id":902,"date":"2008-06-23T12:08:44","date_gmt":"2008-06-23T09:08:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=902"},"modified":"2010-03-29T09:40:29","modified_gmt":"2010-03-29T06:40:29","slug":"klaasi-kaksikolemus-sai-viimaks-seletuse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=902","title":{"rendered":"Klaasi kaksikolemus sai viimaks seletuse"},"content":{"rendered":"
Kuigi klaas tundub tahke materjalina, ei sobitu selle molekulid ometi päris hästi korrapärasesse kolmemõõtmelisse struktuuri ning piisavalt pika aja möödudes võib täheldada klaasi voolamist. Materjali selline käitumine on tänaseni mõnevõrra segane olnud.
\nNüüd väidavad aga uurijad, et on kindlaks teinud, miks klaasil sellised omadused on. See võib sillutada teed uute materjalide jaoks, mis kombineerivad metallide ja klaasi parimaid omadusi.
\nRahvusvaheline meeskond kasutas klaasi jahtumise modelleerimiseks geeli, mis  oli segatud vaid 2 mikromeetri suuruste plastikuosakestega.
\nNeed osakesed käituvad nagu molekulid klaasis ning on mikroskoobis jälgimiseks piisa\"\"valt suured. Nii ütleb uurimisrühma liige Patrick Royall Suur-Britannia Bristoli Ülikoolist.<\/p>\n

Sobimatu kuju<\/strong>
\nTemperatuurimuutiste väljendamiseks lisati geelile teist polümeeri ning lõpuks jõudis süsteem klaasile sarananevasse olekusse.
\nKasutades mikroskoopi, mille abil on võimalik vaadelda kolmemõõtmelist struktuuri, tehti kindlaks, et osakesed moodustavad ikosaheedrilised (20-tahulised) struktuurid 5-tahulise sümmetriaga.
\nSee geomeetriline kuju ei võimalda sellist omavahelist kokkusobitumist, et tekiks tahkisele omane kolmemõõtmeline struktuur. Kuid samas ei saa tekkinud struktuurid vabalt liikuda, kuna nad on suuremad, kui esialgsed osakesed.
\nRoyall aravab, et päris klaasis on olukord sarnane: molekulid ei saa tahkiseks kristalliseeruda, kuid pole ka piisavalt vabad, et vedelikule omaselt käituda.
\n
\n"Metallklaas"<\/strong>
\nJuba 50 aastat on usutud, et klaasi omaduste taga on ikosaheedriline struktuur, kuid esimest korda sai see laboris kinnitust.
\n"Pika aja jooksul pole keegi klaasi struktuuri seletanud, " ütleb Royall, "aga me suutsime näidata kuidas see erineb vedeliku omast."
\nRoyall loodab, et kui suudetakse luua metallid, mis jahtudes moodustavad sarnased struktuurid, on tee avatud uute "metallkaasi" klassi kuuluvate materjalide jaoks.
\nIlma oma korrapärase struktuurita võiksid metallid olla vastupidavad, sest ei teki olukorda, kus kristallvõre kihid teineteise suhtes ebasoodsalt satuvad. Sellest võiks kasu olla näiteks lennuki tiibade puhul, kus metall on suure surve all.<\/p>\n

<\/a>http:\/\/technology.newscientist.com\/channel\/tech\/dn14179-glasss-dual-personality-explained-at-last.html?feedId=online-news_rss20<\/a>
\nVahendas: Kaarel Piip\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuigi klaas tundub tahke materjalina, ei sobitu selle molekulid ometi päris hästi korrapärasesse kolmemõõtmelisse struktuuri ning piisavalt pika aja möödudes võib täheldada klaasi voolamist. Materjali selline käitumine on tänaseni mõnevõrra segane olnud. Nüüd väidavad aga uurijad, et on kindlaks teinud, miks klaasil sellised omadused on. See võib sillutada teed uute materjalide jaoks, mis kombineerivad metallide […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-902","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/902","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=902"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/902\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=902"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=902"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=902"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}