{"id":903,"date":"2008-06-23T13:46:24","date_gmt":"2008-06-23T10:46:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=903"},"modified":"2010-03-29T09:40:26","modified_gmt":"2010-03-29T06:40:26","slug":"maapealsed-fuusikaseadused-kehtivad-ka-universumi-kaugetes-paikades","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=903","title":{"rendered":"Maapealsed f\u00fc\u00fcsikaseadused kehtivad ka Universumi kaugetes paikades"},"content":{"rendered":"
Loodusseadused on Universumi kaugetes osades samad, mis Maal. Seda kinnitab 20. juunil teadusajakirjas Science avaldatud teadusuuring, mille viis läbi rahvusvaheline astronoomide meeskond: Teiste hulgas osales ka Bonnis paikneva Max Plancki Raadioastronoomia Instituudi (MPIfR) teadlane Christian Henkel. Selgub, et füüsikateooriate üks olulisemaid numbreid – prootoni ja elektroni mass isuhe – on Maast 6 miljardi valgusaasta kaugusel asuvas galaktikas praktiliselt sama, mis maapealsetes laborites: umbes 1836,15.
\nArtikli juhtautori, Swisburne astrofüüsiku Michael Murphy sõnul on see oluline avastus, kuna paljud teadlased vaidlevad selle üle, kas loodusseadused võivad erinevatel aegadel ja erinevates Universumi kohtades erinevad olla. "Me suutsime näidata, et füüsikaseadused on samad galaktikas, mis asub poolel teel nähtava Unversumi piirile," ütleb Murphy.
\nAstronoomid jõudsid sellel järeldusele kiigates ajas tagasi kauge kvasari abil, mis kannab tähist B0218+367. Kvasari valgus, millel kulus 7,5 miljardit aastat meieni jõudmiseks, neeldus teele jäävas galaktikas ammoniaagis. Ammoniaak pole mitte ainult kasulik puhastusvahendina, vaid on ka suurepäraseks molekuliks kauge Universumi füüsika mõistmisel. Effelsbergi 100 m raadioteleskoobiga teostati spektroskoopilised mõõtmised lainepikkusel 2 cm (punanihkunud algsest lainepikkusest 1.3 cm). Lainepikkused, millel ammoniaak neelab kiirgust on tundlikud prootoni ja elektroni massi suhtele.
\n"Võrreldes neeldumist ammoniaagis teiste molekulidega, suutsime me määrata prooton-elektron suhte selles galaktikas ja saime kinnitust, et see on sama, mis Maal," ütleb spektroskoopiaekspert Henkel.
\nAstronoomide eesmärk on kontrollida looduseadusi võimalikult erinevatel aegadel ja erinevates kohtades. Selleks on vaja veel kiirgust neelavaid galaktikaid. Seni on B0218+367 ainus, mille kallal selline uuring on teostatud. Ometi peaks leiduma veel küllalt sihtmärke, niipea kui valmistatakse sobivad teleskoobid.
\nMurphy sõnul võib probleemi lahendada Ruutkilomeetri Jadateleskoobi (SKA) projekt. "SKA on suurim, ja ambitsioonikaim rahvusvaheline teleskoobiprojekt, mis iial ette võetud. Sellel saab olema tohutu vaatlusala ja ta võimaldab otsida kiirgust neelavaid galaktikaid." SKA asukoht, mida on pakutud Lääne-Austraaliasse ja Lõuna-Aafrikasse, määratakse kindlaks kahe aasta jooksul.
\nLoodusseaduste uurimist jätkates loodavad uurijad leida akna lisamõõtmetesse, mis paljude teoreetiliste füüsikute arvates eksisteerivad.
\n
\nhttp:\/\/www.astronomy.com\/asy\/default.aspx?c=a&id=7084<\/a>
\nVahendas: Kaarel Piip<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Loodusseadused on Universumi kaugetes osades samad, mis Maal. Seda kinnitab 20. juunil teadusajakirjas Science avaldatud teadusuuring, mille viis läbi rahvusvaheline astronoomide meeskond: Teiste hulgas osales ka Bonnis paikneva Max Plancki Raadioastronoomia Instituudi (MPIfR) teadlane Christian Henkel. Selgub, et füüsikateooriate üks olulisemaid numbreid – prootoni ja elektroni mass isuhe – on Maast 6 miljardi valgusaasta kaugusel […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-903","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/903","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=903"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/903\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=903"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=903"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=903"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}