{"id":905,"date":"2008-06-24T18:18:13","date_gmt":"2008-06-24T15:18:13","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=905"},"modified":"2010-03-29T09:40:21","modified_gmt":"2010-03-29T06:40:21","slug":"hiigellaats-tumeda-energia-uurimiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=905","title":{"rendered":"Hiigell\u00e4\u00e4ts tumeda energia uurimiseks"},"content":{"rendered":"
Rahvusvahelises meeskonnas töötavd Suur-Britannia astronoomid on jõudnud verstapostini ühe suurima kaamera, mis on eales ehitatud, loomisel. Seade on mõeldud seni müstiliseks jäänud tumeda energia vaatlemiseks. Klaasitükid viie unikaalse läätse jaoks on transporditud USA-st Prantsusmaale, et neid seal lihvida ja anda lõplik kuju. Viiest läätsest suurima läbimõõt on üks meeter, mis teeb sellest ühe maailma suurima.
\nIga verstapost selle keerulise kaamera ehitamisel toob meid lähemale nähtamatu tumeda mateeria avastamisele, mis on kolme neljandiku osas Universumi koostiseks ja põhjustab selle kiirenevat paisumist. Vaatluste põhjal tundub, et umbes 4% Universumist koosneb tavalisest ainest ja 22% tumedast ainest, see jätab 74% niinimetatud tumedale energiale.
\nDark Energy Survey (DES) (Tumeda Energia Uuring) kaamera kaardistab 300 miljonit galaktikat, kasutades uue täiustatud optikaga Blanco 4-meetrist teleskoopi Tšiili Cerro Tololo observatooriumis.
\nDES abil loodav hiiglaslik kaart võimaldab astronoomidel mõõta tumedat energiat palju täpsemalt kui seni. Professor Ofer Lahav, kes juhib UCL Astrofüüsikute Gruppi ja samuti Suur-Britannia  DES konsortsiumit kommenteerib: "Tume energia on füüsika üks suurmeaid mõistatusi, ulatudes tagasi Einsteini 90 aastat tagasi välja pakutud teooriani. DES abil sooritatud vaatlused näitavad, kas Einsteinil oli õigus, või me peame ümber kujundama oma arusaama Universumist."
\nKlaas viie läätse jaoks toodeti USA-s, enne kui see viidi Prantsusmaale, kus selle konarused lihvitakse suurusjärku miljondik sentimeetrit.
\nDoktor Peter Doel UCL Optikalaborist ütleb: "Nende viie läätse poleerimine ja kokkusbitamine saab oleme suur tehniline saavutus, mille tulemuseks peaks olema üks suuremaid kaameraid Maal."
\nNii suure läätse sellisel tasemel poleerimine on oluliselt keerulisem kui hariliku prilliklaasi puhul. Valmis läätsed saadetakse UCL Optikalaborisse Londonis, kus nad sobitatakse kaamerasse , ja sealt edasi Tšiili, kus 2011. aastal alustatakse vaatlusi, mis kestavad 2016. aastani.<\/p>\n

http:\/\/www.interactions.org\/cms\/?pid=1026341<\/a>
\nVahendas: Kaarel Piip <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rahvusvahelises meeskonnas töötavd Suur-Britannia astronoomid on jõudnud verstapostini ühe suurima kaamera, mis on eales ehitatud, loomisel. Seade on mõeldud seni müstiliseks jäänud tumeda energia vaatlemiseks. Klaasitükid viie unikaalse läätse jaoks on transporditud USA-st Prantsusmaale, et neid seal lihvida ja anda lõplik kuju. Viiest läätsest suurima läbimõõt on üks meeter, mis teeb sellest ühe maailma suurima. […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-905","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/905","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=905"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/905\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=905"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=905"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=905"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}