{"id":907,"date":"2008-07-25T11:04:45","date_gmt":"2008-07-25T08:04:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=907"},"modified":"2010-07-18T23:46:29","modified_gmt":"2010-07-18T20:46:29","slug":"cern-loodab-seljatada-lhc-ga-seotud-maailmalopuhirmu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=907","title":{"rendered":"CERN loodab seljatada LHC-ga seotud maailmal\u00f5puhirmu"},"content":{"rendered":"<div>CERN-i Genova l\u00e4hedases laboris valminud ettekanne kinnitab uuesti, et Suur Hadronite Kollaider (LHC) &#8211; suurim eksperiment osakestef\u00fc\u00fcsikas &#8211; ei kujuta endast ohtu inimkonnale. Ettekanne l\u00fckkab \u00fcmber avalikkuse hirmud, et kiirendi tekitab musti auke v\u00f5i veidraid osakesi, mis v\u00f5iksid Maa h\u00e4vitada.<br \/>\nKui k\u00f5ik l\u00e4heb plaanip\u00e4raselt, suunatakse esimesed prootonikiired kollaiderisse augustis. Need kiired p\u00f5rkuvad energiaga ligi 14TeV, mille tagaj\u00e4rjel tekib terve hord osakesi ja v\u00f5imalik et isegi \u00fclimalt oodatud Higgsi boson. Keset uute avastuste \u00e4revust on aga tekkinud arvamus, et osakeste kokkup\u00f5rked v\u00f5ivad tekitada midagi palju halvaendelisemat. Hiljuti alustasid tuumaf\u00fc\u00fcsikud Walter Wagner ja Luis Sancho Hawail kohtuasja, mille eesm\u00e4rk on takistada LHC k\u00e4ivitamist.<br \/>\nCERN-i ohutusega tegelev t\u00f6\u00f6grupp j\u00f5udis 2003. aastal j\u00e4reldusele, et pole m\u00f5istlikku p\u00f5hjust karta mustade aukude v\u00f5i kummaliste osakeste teket. Uus raport, mille koostamisel osalesid n\u00e4iteks CERN-i teadlased John Ellis, Gian Giudice, Michelangelo Mangano, Igor Tkachev ja Urs Wiedemann, j\u00f5udis t\u00e4pselt samale ning veel kindlamale j\u00e4reldusele.<br \/>\nCERN-i juht Robert Aymar \u00fctles, et raporti kohaselt on laborid kindlustanud t\u00e4iesti piisavalt ohutuse uue p\u00f5neva seadme kasutamisel.<\/div>\n<p><strong>Ohtu pole<\/strong><br \/>\nAruanne t\u00f5i v\u00e4lja, et kosmilised kiired p\u00f5rkuvad Maa ja teiste astronoomiliste objektidega palju suuremate energiate juures kui LHC-s, kuid mustade aukude ja kummaliste osakeste tekkimist pole t\u00e4heldatud.<br \/>\n&#8220;Meie hinnangul toimub universumis igas sekundis 10<sup>13 <\/sup>korda rohkem kokkup\u00f5rkeid kui LHC-s saab kokku toimuma, ning alates Universumi s\u00fcnnist on seda juba 10<sup>31<\/sup> korda juhtunud,&#8221; on raportis kirjas.<br \/>\nMustade aukude suhtes j\u00f5utakse j\u00e4reldusele, et kui need v\u00f5ivad elementaarosakeste kokkup\u00f5rkel tekkida, siis peavad nad ka elementaarosakesteks lagunema. Isegi kui nad koheselt ei lagune, ei suuda nad ikkagi piisavalt ainet neelata, et Maale ohtlikuks saada.<br \/>\nKummaliste osakeste (ing.k.: strangelets) suhtes j\u00f5utakse j\u00e4reldusele, et isegi kui nad eksisteerivad, on nende tekkimise t\u00f5en\u00e4osus suurem Relativistlikus Raskete Ioonide Kollaideris(RHIC) mis pandi USA-s t\u00f6\u00f6le juba 2000. aastal.<\/p>\n<p><a href=\"javascript:void(0);\/*1214416476378*\/\">http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/34711<\/a><br \/>\nVahendas: Kaarel Piip<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>CERN-i Genova l\u00e4hedases laboris valminud ettekanne kinnitab uuesti, et Suur Hadronite Kollaider (LHC) &#8211; suurim eksperiment osakestef\u00fc\u00fcsikas &#8211; ei kujuta endast ohtu inimkonnale. Ettekanne l\u00fckkab \u00fcmber avalikkuse hirmud, et kiirendi tekitab musti auke v\u00f5i veidraid osakesi, mis v\u00f5iksid Maa h\u00e4vitada. Kui k\u00f5ik l\u00e4heb plaanip\u00e4raselt, suunatakse esimesed prootonikiired kollaiderisse augustis. Need kiired p\u00f5rkuvad energiaga ligi 14TeV, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-907","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-lhc","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/907","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=907"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/907\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=907"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=907"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=907"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}