{"id":9075,"date":"2010-10-08T19:09:57","date_gmt":"2010-10-08T16:09:57","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=9075"},"modified":"2010-10-08T19:09:57","modified_gmt":"2010-10-08T16:09:57","slug":"uus-grafeeni-valmistamise-meetod-kasutab-ranikarbiidist-sabloone","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=9075","title":{"rendered":"Uus grafeeni valmistamise meetod kasutab r\u00e4nikarbiidist \u0161abloone"},"content":{"rendered":"<p><strong>Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased t\u00f6\u00f6tasid\u00a0grafeeni sadestamiseks v\u00e4lja uue meetodi,\u00a0milles\u00a0s\u00fcsinik sadestatakse r\u00e4nikarbiidist \u0161abloonile.<\/strong><\/p>\n<p>Uus meetod h\u00f5lmab endas r\u00e4nikarbiidi pinnale mustrite s\u00f6\u00f6vitamist ning grafeeni kasvatamist sellele. Muster k\u00e4itub kui\u00a0\u0161abloon, juhtides kogu grafeeni sadestamise protsessi, t\u00e4nu millele on v\u00f5imalik valmistada kindlate m\u00f5\u00f5tmetega nanostruktuure, kasutamata seejuures <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Electron_beam_lithography\">e-kiiri <\/a>v\u00f5i muid\u00a0materjali l\u00f5hkuvaid\u00a0l\u00f5ikamistehnikaid. Uuel viisil valmistatud nanoribadel on sujuvad \u00e4\u00e4red, mist\u00f5ttu v\u00e4heneb\u00a0ka elektronide hajumine materjalis, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2010\/10\/101005121724.htm\">sciencedaily.com<\/a>.<\/p>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_9076\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/101005121724-large.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-9076\" class=\"size-medium wp-image-9076\" title=\"101005121724-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/101005121724-large-300x203.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"203\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/101005121724-large-300x203.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/101005121724-large-250x169.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/101005121724-large.jpg 600w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-9076\" class=\"wp-caption-text\">Grafeentransistorid. Pilt: Georgia Institute of Technology<\/p><\/div>\n<p>Walt de Heer<\/p>\n<p>, Georgia Tehnoloogiainstituudi professor\u00a0koos oma uurimisgrupiga valmistas uue meetodi abil 10 000 grafeentransistorist koosneva 0,24 ruutsentimeetrise kiibi, mis on teadaolevalt seni suurima tihedusega grafeenseadmetest koosnev \u00fcksus.<\/p>\n<p>Grafeenstruktuuride valmistamiseks kasutati r\u00e4nikarbiidi sisse mustrite s\u00f6\u00f6vitamiseks tavap\u00e4raseid meetodeid, misj\u00e4rel plaadike 1500 kraadini kuumutati, t\u00e4nu millele s\u00f6\u00f6vitamisel tekkinud j\u00e4rsud \u00e4\u00e4red tasaseks sulasid. Grafeeni kihtide sadestamise asemel piirasid teadlased kuumutamise aega aga nii palju, et grafeen sadestus ainult kontuuride \u00e4\u00e4rtele. Selle saavutamiseks kasutati \u00e4ra fakti, mille kohaselt grafeen kasvab r\u00e4nikarbiidi kristalli \u00fchtedele k\u00fclgedele kiiremini kui teistele. Saadud nanoribade m\u00f5\u00f5tmed on kontuuri s\u00fcgavusega v\u00f5rdelises seoses, misl\u00e4bi saavutati nanostruktuuri m\u00f5\u00f5tmete \u00fcle kindel kontroll.<\/p>\n<p>Keerulisemate grafeenstruktuuride valmistamiseks saab kompleksema \u0161ablooni saamiseks viia l\u00e4bi mitu s\u00f6\u00f6vitamisprotsessi, selgitas de Haar. P\u00e4rast k\u00f5igest 40 nanomeetri laiuste nanoribade valmistamist katsid teadlased ribad isoleeriva materjaliga ning paigutasid seadmele metallist paisuelektroodi, saades seega v\u00e4ljaefekt-transistori.<\/p>\n<p>Uurimuse l\u00e4biviimises osalesid veel <strong>M. Sprinkle, M. Ruan, Y Hu, J. Hankinson, M. Rubio-Roy, B. Zhang, X. Wu<\/strong>\u00a0ning <strong>C. Berger<\/strong>. Artikkel uurimuse kohta ilmus teadusajakirja <em>Nature Nanotechnology<\/em> veebiv\u00e4ljaandes.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2010\/10\/101005121724.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nnano\/journal\/v5\/n10\/full\/nnano.2010.192.html\">Scalable templated growth of graphene nanoribbons on SiC<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased t\u00f6\u00f6tasid\u00a0grafeeni sadestamiseks v\u00e4lja uue meetodi,\u00a0milles\u00a0s\u00fcsinik sadestatakse r\u00e4nikarbiidist \u0161abloonile. Uus meetod h\u00f5lmab endas r\u00e4nikarbiidi pinnale mustrite s\u00f6\u00f6vitamist ning grafeeni kasvatamist sellele. Muster k\u00e4itub kui\u00a0\u0161abloon, juhtides kogu grafeeni sadestamise protsessi, t\u00e4nu millele on v\u00f5imalik valmistada kindlate m\u00f5\u00f5tmetega nanostruktuure, kasutamata seejuures e-kiiri v\u00f5i muid\u00a0materjali l\u00f5hkuvaid\u00a0l\u00f5ikamistehnikaid. Uuel viisil valmistatud nanoribadel on sujuvad \u00e4\u00e4red, mist\u00f5ttu v\u00e4heneb\u00a0ka elektronide [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-9075","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9075","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=9075"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9075\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=9075"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=9075"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=9075"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}