{"id":912,"date":"2008-08-26T14:10:26","date_gmt":"2008-08-26T11:10:26","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=912"},"modified":"2010-03-29T09:39:23","modified_gmt":"2010-03-29T06:39:23","slug":"kvantmehhaanikast-ja-valguse-kiirusest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=912","title":{"rendered":"Kvantmehhaanikast ja valguse kiirusest&#8230;."},"content":{"rendered":"<div align=\"justify\"><strong>Albert Einsteini t&ouml;&ouml;de &uuml;heks suurimaks p&auml;randiks on v&auml;ide, et mitte-miski ei v&otilde;i liikuda valguse kiirusest kiiremini. N&uuml;&uuml;d teostas &Scaron;veitsi f&uuml;&uuml;sik Nicolas Gisin eksperimendi, mis selle kahtluse alla seab.<\/strong><\/p>\n<p>Gisin, kes on laiemale &uuml;ldsusele ennek&otilde;ike tuntud<\/p>\n<table cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" width=\"200\" align=\"right\" summary=\"\" border=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" style=\"WIDTH: 239px; HEIGHT: 168px\" height=\"214\" alt=\"\" width=\"291\" src=\"pildid\/liikuvad_osakesed.jpg\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>&nbsp;Lahutatud tekkel. Eksperiment n&auml;itas, et osakeste s&uuml;nnihetkel tekinud seotus s&auml;ilis ka osakeste j&otilde;udmisel 18 km-ga eraldatud k&uuml;ladesse. Foto: NASA<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>kui kvantkr&uuml;ptograafia edendaja ning footoni teleportatsiooni eksperimentidega, p&ouml;&ouml;ras n&uuml;&uuml;d oma t&auml;helepanu n&uuml;&uuml;d kvantmehhaanika seadusp&auml;rasuste kontrollile. Kvantmehaanikas on kasutusel p&otilde;imunud osakeste m&otilde;iste, mis t&auml;hendab lihtsustatult et nende omavahelised olekud on alati seostunud ehk &uuml;mber s&otilde;nastatult, kui muutub &uuml;he osakese olek, muutub koheselt ka teise oma. Selle seose j&auml;rgi peaks olema v&otilde;imalik hetkeline signaali edastamine, kuna me v&otilde;ime omavahel olekuliselt seotud osakesi viia distantsiliselt kuitahes kaugele &uuml;ksteisest.<\/p>\n<p>Just selle seose kontrolliks tegigi Gisin j&auml;rgmise eksperimendi. Ta &uuml;hendas oma Genfis asuva labori valgusoptilise kaabli abil kahe k&uuml;laga, mille omavaheline kaugus oli 18 km. Seej&auml;rel saatis ta oma laborist korraga m&otilde;lemas suunas footonite voo. Seej&auml;rel detekteeris ta t&ouml;&ouml;r&uuml;hm signaali k&auml;itumist teekonna jooksul ning leiti, et kui muutus footonite olek &uuml;hes voos, muutus see koheselt ka teises, kusjuures info oleku muutumisest j&otilde;udis &uuml;hest voost teiseni kiirusega, mis &uuml;letas valguse kiirust 10000 korda. Kalifornia tehnoloogiainstituudi kosmoloogi, Scott Carolli, s&otilde;nul on see eksperiment j&auml;rjekordne t&otilde;estus kvantmehhaanika &otilde;igsuse kohta ning ta usub et see t&otilde;estas l&otilde;puks, et seotud osakesed on t&otilde;epoolest omavahel seotud, mitte et nende vahel liigub mingi signaal, mis oleku muutusest teada annab.<\/p>\n<p>Tiit Sepp,<br \/>\n<a href=\"http:\/\/sciencenow.sciencemag.org\/cgi\/content\/full\/2008\/813\/3\">Science<\/a><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Albert Einsteini t&ouml;&ouml;de &uuml;heks suurimaks p&auml;randiks on v&auml;ide, et mitte-miski ei v&otilde;i liikuda valguse kiirusest kiiremini. N&uuml;&uuml;d teostas &Scaron;veitsi f&uuml;&uuml;sik Nicolas Gisin eksperimendi, mis selle kahtluse alla seab. Gisin, kes on laiemale &uuml;ldsusele ennek&otilde;ike tuntud &nbsp;Lahutatud tekkel. Eksperiment n&auml;itas, et osakeste s&uuml;nnihetkel tekinud seotus s&auml;ilis ka osakeste j&otilde;udmisel 18 km-ga eraldatud k&uuml;ladesse. Foto: NASA kui [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-912","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/912","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=912"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/912\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=912"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=912"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=912"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}