{"id":914,"date":"2008-08-23T21:46:15","date_gmt":"2008-08-23T18:46:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=914"},"modified":"2010-03-29T09:39:36","modified_gmt":"2010-03-29T06:39:36","slug":"hetkega-kaivituv-arvuti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=914","title":{"rendered":"Hetkega k\u00e4ivituv arvuti?"},"content":{"rendered":"

\nKüllap on enamik lugejaid mõtelnud, miks üha kiiremini töötavad arvutid siiski nii palju aega käivitumiseks vajavad. Sel põhjusel jätame tihti arvuti välja lülitamata ka ööseks, mil ta tarbetult elektrienergiat kulutab. Põhjus on peamiselt selles, et raali tööks vajalikud andmed tuleb esmalt kõvakettalt muutmällu (RAM) lugeda ja see võtab aega. Praegu<\/p>\n\n\n\n
\"\"
\n Esimesena magnetmuutmälu kommertsturule toonud firma Freescale kiip.<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

laialt kasutatavad muutmäluelemendid vajavad info alal hoidmiseks toitepinget – mälubittideks on seal imetillukesed kondensaatorid, mis kaotavad pidevalt laengut. Seetõttu tuleb nende seisundeid umbes tuhat korda sekundis uuendada. Võimalikku lahendust pakuvad magnetmäluelemendid, kus sarnaselt kõvakettaga määrab bitiseisundi mäluraku magnetvälja suund – see säilib ilma uuendamata nagu info kõvakettalgi. Niisuguste rakkude väljatöötamisega nähakse palju vaeva; üheks suuremaks takistuseks on olnud biti seisundi muutmiseks kuluv aeg. Täpsemalt hakkab materjali ümbermagneetimisel tema magnetvälja orientatsioon kahe oleku vahel ostsilleerima enne kui lõppolekusse jääb. Seisundi muutmiseks kasutatakse välist magnetvälja mille tekitab näiteks pisikese pooli pingestamine. Saksa teadlaste töö näitas katseliselt, et välise magnetvälja ajalist käiku sobivalt seades saab bitiseisundi muutmiseks kuluva aja viia teoreetiliselt ennustatud miinimumini, mis antud katseskeemi jaoks oli üks nanosekund. Niisugustest bittidest muutmälu võiks alaliselt talletada operatsioonisüsteemi ja nii võiks arvuti käivitamiseks vajalik aeg kahaneda praktiliselt märkamatuks.<\/p>\n

Magnetmäluelementide rakendamisel arvutitööstuses on üheks pidurdavaks teguriks nende arvu pindtiheduse piir – liiga lähestikku paiknevate bittide seisundeid on keeruline ükshaaval muuta ilma naaberrakke mõjutamata. Ent  suurimaks takistuseks on vast siiski uuele tehnoloogiale ülemineku kulukus ja jätkuvalt suur nõudlus kondensaatoritel põhineva mälu järele, mis ületab vastava tehnoloogiasektori tootlikkust.<\/p>\n

Allikas: Phys. Rev. Lett. 101<\/strong>, 087201 (2008) \t<\/a>
\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Küllap on enamik lugejaid mõtelnud, miks üha kiiremini töötavad arvutid siiski nii palju aega käivitumiseks vajavad. Sel põhjusel jätame tihti arvuti välja lülitamata ka ööseks, mil ta tarbetult elektrienergiat kulutab. Põhjus on peamiselt selles, et raali tööks vajalikud andmed tuleb esmalt kõvakettalt muutmällu (RAM) lugeda ja see võtab aega. Praegu Esimesena magnetmuutmälu kommertsturule toonud firma […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-914","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/914","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=914"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/914\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=914"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=914"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=914"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}