{"id":916,"date":"2008-08-27T14:01:00","date_gmt":"2008-08-27T14:01:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=916"},"modified":"2008-08-27T14:01:00","modified_gmt":"2008-08-27T14:01:00","slug":"","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=916","title":{"rendered":"Bakterid energiaallikatena"},"content":{"rendered":"<p align=\"justify\"><strong>Vesinik on puhtaim alternatiivk&uuml;tus fossiilsetele k&uuml;ttevahenditele. Vesinikku on meie koduplaneedil peaaegu piiramatutes kogustes, mist&otilde;ttu erinevalt naftast ei pea me pelgama tema otsasaamist. Samas on vesiniku tootmine, n&auml;iteks veest v&otilde;i teistest keemilistest &uuml;henditest, &uuml;snagi energiamahukas. Selle protsessi optimeerimiseks ongi hakatud t&otilde;sisemalt uurima vesiniku tootmist bakterite abiga.<\/strong><\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">\n<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">Eelmisel n&auml;dalal toimunud Ameerika keemia seltsi kokkusaamisel Philadelphias tutvustas Amy Van Fossen P&otilde;hja-Carolina riiklikust &uuml;likoolist oma t&ouml;&ouml;d just selles valdkonnas. Tema peamiseks uurimisobjektiks on termofiilsetes (bakterite kes elavad soojadel temperatuuridel ~50-100 kraadi Celsiuse j&auml;rgi) bakterites toimuvad mehhanismid, mis viivad vesiniku vabanemiseni bakteris. P&otilde;hiliselt toimuvad selle valdkonna uuringud lehma k&otilde;hus elavate bakterite uurimisel. Lehma bakterite &uuml;heks puuduseks on aga see, et neis tekkinud vesinik seotakse pea kohe vesinikku-tootvate bakteritega kooseksisteerivate bakterite metaaniks. Van Fossen uuris aga bakterit nimega <em>Caldicellulosiruptor saccharolyticus,<span style=\"FONT-STYLE: normal\">mis toodab puhast vesinikku. See bakter avastati Uus-Meremaa kuumaveeallikate juures ja ta on teadlastele eriti meelep&auml;rane, sest keemilised reaktsioonid toimuvad bakteris temperatuuril ~70<font face=\"Times New Roman, serif\">&middot;&ordm;<\/font> C, mille juures on protsesse kergem anal&uuml;&uuml;sida.<\/span><\/em><\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">\n<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\"><em><span style=\"FONT-STYLE: normal\"><em>Caldicellulosiruptor saccharolyticus<\/em> meeldib teadlastele ka selle p&auml;rast, et ta toodab vesinikku otse biomassist ning kui tema rakendamist hakati uurima juba 2004. aastal, siis 58% efektiivsusest mis tollal saavutati on praegu saavutatud efektiivsused kuni 90%. Amy Van Fossen suutis j&auml;rjestada bakteri DNA ahela. See peaks v&otilde;imaldas uurida, millised ens&uuml;&uuml;mid on vastutavad vesiniku s&uuml;nteesi eest. Selle abil peaks olema v&otilde;imalik juba disainida ka veel efektiivsemaid baktereid, mis meie tuleviku tanklaid k&uuml;tusega &bdquo;t&auml;idaksid&ldquo;. <\/span><\/em><\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">\n<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\"><em><span style=\"FONT-STYLE: normal\">Tiit Sepp,<\/span><\/em><\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\"><em><span style=\"FONT-STYLE: normal\">LiveScience.com<\/span><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vesinik on puhtaim alternatiivk&uuml;tus fossiilsetele k&uuml;ttevahenditele. Vesinikku on meie koduplaneedil peaaegu piiramatutes kogustes, mist&otilde;ttu erinevalt naftast ei pea me pelgama tema otsasaamist. Samas on vesiniku tootmine, n&auml;iteks veest v&otilde;i teistest keemilistest &uuml;henditest, &uuml;snagi energiamahukas. Selle protsessi optimeerimiseks ongi hakatud t&otilde;sisemalt uurima vesiniku tootmist bakterite abiga. Eelmisel n&auml;dalal toimunud Ameerika keemia seltsi kokkusaamisel Philadelphias tutvustas Amy [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-916","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/916","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=916"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/916\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=916"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=916"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=916"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}