{"id":917,"date":"2008-09-04T17:02:12","date_gmt":"2008-09-04T14:02:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=917"},"modified":"2010-03-29T09:39:09","modified_gmt":"2010-03-29T06:39:09","slug":"kuhu-on-kadunud-paikeseplekid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=917","title":{"rendered":"Kuhu on kadunud p\u00e4ikeseplekid?"},"content":{"rendered":"<p>&nbsp;<strong>Viimased kaheksa kuud pole meie p&auml;ikesel olnud just palju plekke, augustis koguni mitte-&uuml;htegi (NOAA v&auml;itel &uuml;ks plekk siiski oli). Kas lugeda 21\/22 augusti vahel Belgias registreeritud P&auml;ikese tumedamat laiku plekiks, m&auml;&auml;rab, kas me saame sajandi plekimiinimumi v&otilde;i k&otilde;igest viiek&uuml;mne aasta miinimumi. Uute plekkide tekkimise sagedus ja aeg n&auml;itab kui ohtlik, meie planeedi tehiskaaslastele j&auml;rgmine p&auml;ikese 11 aasta pikkune aktiivsusts&uuml;kkel tuleb.<\/strong><\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">\n<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">P&auml;ikeseplekid on p&auml;ikese pinna jahedamad ja tumedamad osad, mis tekivad meie kodut&auml;he pinnale tema magnetv&auml;lja t&otilde;ttu. P&auml;ikeseplekkide temperatuur on ligi 3700-4200 kraadi Celsiuse j&auml;rgi, kui v&otilde;rdluseks v&otilde;iks tuua, et harilikult on p&auml;ikese pinna temperatuur 5500 kraadi. P&auml;ikeseplekkide magnetv&auml;li on seevastu tunduvalt tugevam &uuml;mbritsevast pinnast. P&auml;ikeseplekkide tekkimise sagedus k&otilde;igub paarik&uuml;mne pleki tekkimisega p&auml;evas aktiivsuse tipul ja plekitute n&auml;dalate vahel miinimumis. Aktiivsuse k&otilde;ikumine mahub 11 aastase ts&uuml;kli sisse. <\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">\n<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">P&auml;ikeseplekkide miinimume seostatakse k&uuml;lmemate<\/p>\n<table cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" width=\"200\" align=\"right\" summary=\"\" border=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" style=\"WIDTH: 277px; HEIGHT: 88px\" height=\"236\" width=\"578\" alt=\"\" src=\"pildid\/pplekid.PNG\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p align=\"justify\">P&auml;ikeseplekkide arvukus, horisontaalteljel vaatluse aeg, vertikaalteljel registreeritud plekkide arv. Pilt: Wikipedia.org<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>aegadega Maal, nii on nimetatud ka v&auml;heste plekkidega perioodi aastatel 1645-1715 Mauraderi miinimumiks, mis on tuntud ka &bdquo;v&auml;ikese j&auml;&auml;ajana&ldquo;. See oli aeg, kui kogu Euroopas oli tunduvalt k&uuml;lmemad ja pikemad talved kui harilikult. Osade teadlaste arvates, nagu William Livingstoni s&otilde;nul on see m&auml;rk uue plekivaesema perioodi algusest. Oma v&auml;idet kinnitab ta oma uurimusega, mille ta 2005 esitas ajakirjale Science, kuid mis sealt tagasi l&uuml;kati, kui vastuoluline. Nimelt v&auml;itis ta seal et j&auml;rgmine k&uuml;mnend tuleb p&auml;ikesel plekivaesem ning mis ennustas k&auml;esolevasse aega p&auml;ikeseplekivaeguse algust. Teiste nagu n&auml;iteks Stanfordi &uuml;likooli astronoomi Leif Svalgaardi s&otilde;nul on see t&auml;iesti normaalne ning ainus mida praegu ootama peab on kui kiiresti ja sagedasti p&auml;ikeseplekid tagasi tulevad, sest aktiivsemad ts&uuml;klid algavad &bdquo;pauguga&ldquo;.<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">\n<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">Tiit Sepp,<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0cm\" align=\"justify\">New Scientist ja Daily Tech<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>&nbsp;Viimased kaheksa kuud pole meie p&auml;ikesel olnud just palju plekke, augustis koguni mitte-&uuml;htegi (NOAA v&auml;itel &uuml;ks plekk siiski oli). Kas lugeda 21\/22 augusti vahel Belgias registreeritud P&auml;ikese tumedamat laiku plekiks, m&auml;&auml;rab, kas me saame sajandi plekimiinimumi v&otilde;i k&otilde;igest viiek&uuml;mne aasta miinimumi. Uute plekkide tekkimise sagedus ja aeg n&auml;itab kui ohtlik, meie planeedi tehiskaaslastele j&auml;rgmine p&auml;ikese [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-917","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/917","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=917"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/917\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=917"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=917"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=917"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}