{"id":921,"date":"2008-09-17T14:49:50","date_gmt":"2008-09-17T11:49:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=921"},"modified":"2010-03-29T09:38:49","modified_gmt":"2010-03-29T06:38:49","slug":"paike-kust-sa-parined","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=921","title":{"rendered":"P\u00e4ike, kust sa p\u00e4rined?"},"content":{"rendered":"

\nUus simulatsioon ennustab, et erinevalt senisest arusaamast võib galaktika arengu käigus tähtede tiirlemiskaugus galaktika keskmest suurtes vahemikes muutuda.
\n<\/strong>
\nÜldtunnustatud pildi kohaselt saavad meie Linnuteega sarnased galaktikad alguse pöörlevatest gaasi- ja tumeda aine pilvedest. Ehkki tumeda aine täpne olemus pole seni teada, kõneleb tema olemasolu kasuks rida vaatlustulemusi. Arvutisimulatsioonis lähtuvad Rok Roškar et al<\/em>. juba kogunenud sfäärilisest pöörlevast pilvest.<\/p>\n\n\n\n\n
\"\"<\/td>\n<\/tr>\n
Linnutee infrapunakiirguses. Pilt: NASA<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Arvutuse mahu huvides jääb arvestamata universumi kiirenev paisumine, kuid viimase osa sündmuste kujundamisel on mateeria kogunemisele eelnenud ajaga võrreldes väike. Linnuteega sarnaselt valivad autorid pilve kogumassiks 10¹² Päikese massi, millest 90% moodustab tume ja 10% barüonaine. Esmalt tõmbuvad gravitatsiooniliselt pilve kesksed osad, sest nende pöördimpulss on välimistega võrreldes väiksem. Nii koguneb pilv järk-järgult pöörlevaks kettaks. Kui gaasitihedus ja temperatuur saavutavad tähtede tekkeks vajalikud väärtused, käivitatakse vastavad programmid. Erinevalt enamikust senistest ei eelda see simulatsioon, et tähed veedavad kogu oma elu ligilähedaselt konstantsetel raadiustel tiireldes. Varem on võetud arvesse küll võimalust, et tähe orbiit muutub elliptiliseks, aga tema keskmine kaugus galaktika tsentrist säilib. Roškari simulatsioon ei tee eelduseid tähtede paiknemise osas ja seega saab jälgida nende ruumilist jaotust ja liikumist nii nagu see kunagi Linnutees toimuda võis. Ilmneb, et spiraalharude möödumine põhjustab paljude tähtede migreerumise galaktika keskmele kaugemale või lähemale, kusjuures orbiidid jäävad ligilähedaselt ringikujulisteks. Niisugusele tähtede rändamisele viitavad ka mitmed kaudsed vaatluslikud tõendid, näiteks raskete elementide – eelkõige raua – jaotus galaktikas. Julgemad järeldused tähtede rändest puudutavad eluks sobilike alade küsimust – enam ei tarvitse elu leiduda ainult neis paigus, kus tema tekkimine võimalik on.<\/p>\n

Allikas: Astrophysical Journal Letters<\/span>, 684:L79–L82, <\/a>2008 September 10<\/a>
\nToimetas Erik Randla<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uus simulatsioon ennustab, et erinevalt senisest arusaamast võib galaktika arengu käigus tähtede tiirlemiskaugus galaktika keskmest suurtes vahemikes muutuda. Üldtunnustatud pildi kohaselt saavad meie Linnuteega sarnased galaktikad alguse pöörlevatest gaasi- ja tumeda aine pilvedest. Ehkki tumeda aine täpne olemus pole seni teada, kõneleb tema olemasolu kasuks rida vaatlustulemusi. Arvutisimulatsioonis lähtuvad Rok Roškar et al. juba kogunenud […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-921","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/921","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=921"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/921\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=921"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=921"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=921"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}