{"id":923,"date":"2008-09-19T13:20:14","date_gmt":"2008-09-19T10:20:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=923"},"modified":"2010-03-29T09:38:44","modified_gmt":"2010-03-29T06:38:44","slug":"vaanlev-vesi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=923","title":{"rendered":"V\u00e4\u00e4nlev vesi"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Kas olete imestanud, miks tugeva vihmaga auto tuuleklaasile liibuv veejuga v&auml;&auml;nleb, mitte ei voola rahulikult otseteed?<\/strong><\/p>\n<p>Kolme USA &uuml;likooli teadlaste koost&ouml;&ouml; oli suunatud just niisugusele esmapilgul triviaalsele k&uuml;simusele. Katses<\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"right\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"335\" width=\"304\" alt=\"\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/190908(1).jpg\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><em>a) &Uuml;htlane nire voolab otse b) Pulseeriv nire lookleb<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>kasutasid nad erineval m&auml;&auml;ral vett h&uuml;lgavaid siledaid kaldpindu, millele &uuml;laservast veenire juhiti. Ilmnes, et t&auml;iesti &uuml;htlase voolu korral on ka juga sirge. Kui aga veevool veidigi pulseeris, hakkas nire plaadil v&auml;&auml;nlema.<\/p>\n<p>N&auml;htuse teoreetilise k&auml;sitluse uudsus seisneb selles, et selgituses ei kasutata raskesti arvutatavat vedeliku- ja kaldpinna vahelist nurka ega teadmata p&auml;ritoluga ebastabiilsusi. Looklemist p&otilde;hjendatakse osalise tilgatekkega, mille tingib algse voolu eba&uuml;htlus. Teoreetilises mudelis kajastab seda juhuslik m&uuml;ra. Niisugust l&auml;henemist &otilde;igustab ka katse, milles &uuml;htlase vooluga juga hakkas looklema, kui pinnale piserdati juhuslikult veepiisku. Lisaks viitab loogete keskmise k&otilde;rvalekalde (joonisel h(x)) statistiline anal&uuml;&uuml;s, et siksakkidel puudub eelistatud vahekaugus &uuml;ksteisest.<\/p>\n<p>Ehkki t&ouml;&ouml; on peamiselt huvist motiveeritud, arvavad autorid, et juhusliku m&uuml;ra asemele erinevad looduslikud j&otilde;ud asendades v&otilde;iks niisugune mudel kirjeldada ka n&auml;iteks j&otilde;es&auml;ngide looklemist lauskmaal.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/link.aps.org\/abstract\/PRL\/v101\/e114501\">Phys. Rev. Lett. <strong>101<\/strong>, 114501 (2008)      \t<\/a><br \/>\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kas olete imestanud, miks tugeva vihmaga auto tuuleklaasile liibuv veejuga v&auml;&auml;nleb, mitte ei voola rahulikult otseteed? Kolme USA &uuml;likooli teadlaste koost&ouml;&ouml; oli suunatud just niisugusele esmapilgul triviaalsele k&uuml;simusele. Katses a) &Uuml;htlane nire voolab otse b) Pulseeriv nire lookleb kasutasid nad erineval m&auml;&auml;ral vett h&uuml;lgavaid siledaid kaldpindu, millele &uuml;laservast veenire juhiti. Ilmnes, et t&auml;iesti &uuml;htlase voolu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-923","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/923","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=923"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/923\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=923"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=923"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=923"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}