{"id":924,"date":"2008-09-21T00:35:55","date_gmt":"2008-09-20T21:35:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=924"},"modified":"2010-03-29T09:38:25","modified_gmt":"2010-03-29T06:38:25","slug":"valguse-tee-laburindis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=924","title":{"rendered":"Valguse tee lab\u00fcrindis"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Kui eksinud inimese<\/strong><strong> metsast v&auml;lja<\/strong><strong> aitamine v&otilde;ib olla keeruline, siis kuidas juhatada &otilde;igele teele r&auml;gastikku sattunud valgus?<\/strong><\/p>\n<p>Kujutleme valguse levikut l&auml;bi klaasploki: selle v&otilde;ib m&otilde;ttes jagada kanaliteks, milles valgus muutumatu nurga all levib. Kui klaasis leidub ebakorrap&auml;raselt paiknevaid ebemeid, hakkab valgus nendel hajuma ja osa temast satub tagasi sinna kust tuli. Kui hajutavaid k&uuml;bemeid on v&auml;ga palju, j&otilde;uab ainult t&uuml;hine osa pealelangevast energiast teiselt poolt v&auml;lja; kanalid &uuml;hinevad ja l&auml;hevad segamini. Teoreetiliselt on ennustatud ja ka katses n&auml;idatud [2], et niisugused segakanalid jagunevad kahte &auml;&auml;rmuslikku kategooriasse: enamiku moodustavad suletud kanalid, mis on praktiliselt l&auml;bimatud, ja v&auml;ikese osa avatud kanalid, milles valgus pea takistamatult levib. Niisugune jaotus viis teoreetikud m&otilde;ttele, et kui &otilde;nnestuks juhtida valgus ebakorrap&auml;rases materjalis valikuliselt ainult avatud kanaleisse, saaks ka muidu pea l&auml;bipaistmatu materjal l&auml;bipaistvaks. Vastavaldatud t&ouml;&ouml;s [1] kirjeldavad Ivo Vellekoop ja Allard Mosk Hollandi Twente &Uuml;likoolist katset, milles nad eelkirjeldatud m&otilde;tte realiseerisid.<\/p>\n<p>Katses jagati HeNe laseri laiendatud valgusvihk lainepikkusega&nbsp; 632.8 nanomeetrit kaheks ristsihis polariseeritud kimbuks, millest kumbki peegeldati 3816 piksliga vedelkristallekraanilt. &Uuml;ksikuid piksleid sisse l&uuml;litades saab suure t&auml;psusega seada s&otilde;ltumatult kummagi polarisatsiooniga valgusvihu lainefrondi kuju. Peegeldunud valgus juhiti taas kokku ja suunati proovile. Prooviks kasutati &otilde;hukesele klaasplaadile pihustatud tsinkoksiidi (ZnO). Tsinkoksiidi osakesed keskmise l&auml;bim&otilde;&otilde;duga 200 nanomeetrit lubavad katses kasutatud lainepikkusega valgusel endi vahel segamatult keskeltl&auml;bi 0.85 mikromeetrit l&auml;bida. Proovide paksused erinevates katsetes olid kas 5.7 mikromeetrit v&otilde;i 11.3 mikromeetrit. M&otilde;&otilde;deti valguse intensiivsust v&auml;ikesel alal proovi tagak&uuml;ljel &#8211; selleks jagati sealt v&auml;ljunud valgus taas polarisatsiooni j&auml;rgi kaheks ja kumbki vihk suunati CCD kaamerasse. Kaamerad andsid l&auml;binud kiirguse intensiivsuse kohta tagasisidet, mida kasutati lainefrondi kuju optimeerimiseks vedelkristallekraanide abil. Efektiivselt peaks niisugune katseskeem p&otilde;hjustama valguse koondumise proovis, mis muidu valgust hajutab. Tulemus on alltoodud joonisel, kus v&otilde;rdluseks esitatakse ka hariliku tasalainelise valguse intensiivsusjaotus proovi tagak&uuml;ljel. Graafiku paremaks mahutamiseks on ta esitatud logaritmilise vertikaalteljega graafikul, kohal x=0&mu;m on intensiivsuste erinevus umbes 750-kordne.<\/p>\n<table height=\"415\" width=\"573\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"left\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"367\" width=\"565\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/210908.jpg\" alt=\"\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><em>Intensiivsuse jaotus proovi tagak&uuml;ljel tasalainelise langeva valguse korral (a, hall joon parempoolsel graafikul) ja optimeeritud lainefrondi korral (b, sinine joon parempoolsel graafikul). <\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\nLainete levik ebakorrap&auml;rastes s&uuml;steemides pakub laiemat huvi, kui iseenesest p&otilde;nev avatud ja suletud kanalite leidumine. Oluliseks veel puudulikult m&otilde;istetud n&auml;htuseks on &uuml;leminek n&otilde;rgalt ebakorrap&auml;rasuselt tugevale ebakorrap&auml;rasusele. Esimesel juhul kahaneb avatud kanalite arv p&ouml;&ouml;rdv&otilde;rdeliselt keskkonna paksusega, teisel juhul on see seos eksponentsiaalne. Esmalt uuriti seda spinndifusiooni ja elektronide leviku puhul, ent seal tegi tulemuste interpreteerimise keeruliseks elektronide omavahelise m&otilde;ju arvestamine; takistus, millest valgus m&ouml;&ouml;da hiilib.<\/p>\n<p>Allikad:<br \/>\n1. <a href=\"http:\/\/link.aps.org\/abstract\/PRL\/v101\/e120601\">Phys. Rev. Lett. <strong>101<\/strong>, 120601 (2008)<\/a> Universal Optimal Transmission of Light Through Disordered Materials<br \/>\n2. <a href=\"http:\/\/link.aps.org\/abstract\/PRL\/v94\/e113903\">Phys. Rev. Lett. <strong>94<\/strong>, 113903 (2005)<\/a> Optical Necklace States in Anderson Localized 1D Systems<br \/>\n3. <a href=\"http:\/\/physics.aps.org\/articles\/v1\/20\">APS <\/a><span class=\"reference\"><a href=\"http:\/\/physics.aps.org\/articles\/v1\/20\">Physics 1, 20 (2008)<\/a> <\/span>Light finds a way through the maze<\/p>\n<p>Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui eksinud inimese metsast v&auml;lja aitamine v&otilde;ib olla keeruline, siis kuidas juhatada &otilde;igele teele r&auml;gastikku sattunud valgus? Kujutleme valguse levikut l&auml;bi klaasploki: selle v&otilde;ib m&otilde;ttes jagada kanaliteks, milles valgus muutumatu nurga all levib. Kui klaasis leidub ebakorrap&auml;raselt paiknevaid ebemeid, hakkab valgus nendel hajuma ja osa temast satub tagasi sinna kust tuli. Kui hajutavaid k&uuml;bemeid on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-924","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/924","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=924"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/924\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=924"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=924"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=924"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}