P\u00f5him\u00f5tteliselt ei ole mingisugust fundamentaalset piirangut, kui massiivseks galaktikaparved muutuda saavad. Siiski on t\u00e4nasel p\u00e4eval f\u00fc\u00fcsikute poolt enim soositud kosmoloogilise mudeli alusel v\u00f5imalik \u00fcpris kindlalt \u00f6elda, kui t\u00f5en\u00e4oline on konkreetse massiga parve teatud universumi ajaloo perioodil leida. Seega, kui leiaksite edaspidi veel tunduvalt suurema massiga galaktikaparvi…<\/strong><\/p>\n …v\u00e4ga varasest universumist, seaks see praeguse mudeli natukene kahtluse alla. Siiski ei ole pressiteates kirjeldatud parv ilmselt iseenest piisavalt suur, et midagi sellist juhtuda saaks.<\/p>\n Mis nii suurte parvede sisemuses toimub? Kui palju gravitatsioon t\u00e4htede ning galaktikate evolutsiooni m\u00f5jutab?<\/strong><\/p>\n See on hetkel v\u00e4ga kuum uurimuste tegemise teema. L\u00fchidalt \u00f6eldes takistab tihedam keskkond t\u00e4htede moodustumist.See on ka \u00fcks viise, mille alusel astronoomid galaktikaparvi tegelikult otsivad. Kui taevas on v\u00f5imalik m\u00e4rgata v\u00e4ga punastena paistvate galaktikate suurt kontsentratsiooni, siis on arvatavasti tegu galaktikaparvega. Taustgalaktikad paistavad aga sinakatena, kuna seal tekib palju rohkem t\u00e4hti. <\/p>\n Tom Crawford l\u00f5unapoolusel.<\/p><\/div>\n Avastatud galaktikaparv asub ligikaudu seitsme miljardi valgusaasta kaugusel. Kuidas astronoomidel on \u00fcldse v\u00f5imalik midagi nii kaugel leiduvat uurida? Palja silmaga vaadeldes tundub taevalaotus ju t\u00e4ielikult mustana.<\/strong><\/p>\n L\u00f5unapooluse Teleskoop ei vaatle taevast valguse lainepikkustel, mida inimsilm registreerib. Selle asemel uurib SPT universumit mikrolainete piirkonnas, millede lainepikkus on paar millimeetrit. Kui sinu silmad oleksid \u00f5htul v\u00e4lja minnes rannapalli suurused ja sa suunaksid pilgu taevasse n\u00e4eksid sa, et kogu taevalaotus h\u00f5\u00f5guks pidevas valguss\u00e4ras. Seda valgust tuntakse Kosmilise Mikrolainete Taustkiirguse nime all v\u00f5i CMB-na. <\/p>\n Kui CMB universumi suurimaid struktuure nagu galaktikaparvi l\u00e4bib, siis tekivad selles h\u00e4ired, mida on SPT v\u00f5imeline ka m\u00e4rkama. Need tekivad Sunyaev-Zel’dovich’i efekti t\u00f5ttu, mille ilmnemist ennustati ette 1970. aastatel. Tegelikult jaguneb see veel omakorda kolmeks: temperatuuri efektid, kinemaatilised efektid ja polarisatsioon. Samas on v\u00f5imalik sellest k\u00f5igest n\u00e4iteks Wikipedias l\u00e4hemalt lugeda.<\/p>\n Seitsme miljardi valgusaasta kaugusel asuv galaktikaparv koosneb tuhandetest galaktikatest. NASA\/JPL-Caltech\/M. Brodwin <\/p><\/div><\/p>\n Kui palju selle universumi aspekti uurimine meie teadmisi tumeenergiast laiendab? Kas see v\u00f5imaldab lihtsalt t\u00e4nap\u00e4evast lambda-CDM mudelit t\u00e4psemaks tuunida v\u00f5i v\u00f5ivad selles valdkonnas tehtavad uurimused viia \u00fcle\u00fcldise paradigma muutuseni?<\/strong><\/strong><\/p>\n Jah! Ja Jah! Kasutades massiivsete galaktikaparvede leidumist kui kosmoloogilise ajaloo funktsiooni, saame me universumi paisumise ajalugu uurida. Seega saame me ka tumeenergia omadustele t\u00e4psemad piirangud panna. <\/p>\n Kuid kui me v\u00f5rdleme oma tulemusi teiste meetoditega, mis v\u00f5imaldavad tumeenergiat kombata, nagu n\u00e4iteks supernoova vaatlustega, saame me tulemusi v\u00f5rrelda. Et kas need klapivad! Kui need p\u00e4ris h\u00e4sti ei sobi, v\u00f5ib see t\u00e4hendada, et meil on uut mudelit vaja. V\u00e4ga v\u00f5imalik, et peaksime \u00fcldrelatiivsusteoorias muudatusi tegema. Samas ei ole selle \u00fcle enne s\u00e4\u00e4raseid tulemusi eriti m\u00f5tet oletusi teha.<\/p>\n Millistel tumeenergia uurimustel oleks m\u00f5tet l\u00e4hitulevikus silma peal hoida ning milliste projektide kallal Sa ise plaanid t\u00f6\u00f6tada?<\/strong><\/p>\n Oi, neid on palju! Peaaegu nii palju, et k\u00f5iki oleks m\u00f5tet \u00e4ra mainida. Kindlasti on suurem\u00f5\u00f5tmeliste optiliste teleskoopidega tehtavad uurimused nagu Dark Energy Survey<\/em> ja LSST ning spektroskoopilised uurimused nagu BigBOSS v\u00e4ga p\u00f5nevad. Samuti ka Plancki mikrolainete taustkiirguse satelliidi tulemused.<\/p>\n Ma ise j\u00e4tkan v\u00e4hemalt etten\u00e4htavas tulevikus t\u00f6\u00f6d L\u00f5unapooluse Teleskoobi juures. <\/p>\n Suur t\u00e4nu ja edu edasises t\u00f6\u00f6s!<\/strong><\/p>\n T\u00e4ispikk uudislugu ERR teadusportaalis<\/a>
\n<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/shot_2a_cold_tom.jpg\" "\\"shot_2a_cold_tom\\"")
<\/a>
\n<\/a>
\n
\n