{"id":942,"date":"2008-10-16T18:06:46","date_gmt":"2008-10-16T15:06:46","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=942"},"modified":"2010-03-29T09:36:42","modified_gmt":"2010-03-29T06:36:42","slug":"susinikutorud-kleepuvad-paremini-kui-gekode-jalad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=942","title":{"rendered":"S\u00fcsinikutorud kleepuvad paremini kui gekode jalad"},"content":{"rendered":"


\nTeadlased on viimastel aastatel aktiivselt otsinud võimalust jäljendada gekode võimet seintel ja laes kõndida. Füüsikaportaal kajastas neid püüdlusi viimati kaheksa kuu eest, mil California Ülikooli teadlased saavutasid gekodele lähedase pidamise polüpropüleenist niidistiku abil [2<\/a>].<\/strong> <\/p>\n

Sedapuhku tulevad teated taas USA-st – koostöös õhujõudude uurimislaboriga katsetati süsiniku nanotorukestest niidistiku võimet pindadele kleepuda. Tulemused olid suurepärased kuivõrd loodud kunstmaterjal ületas gekode looduslikke võimeid pea kümnekordselt, libisemist takistavaks jõuks mõõdeti umbes 100N\/cm2<\/sup>. Ühe katse tarbeks<\/p>\n\n\n\n\n
\"\"<\/td>\n\"\"<\/td>\n<\/tr>\n
\"\"<\/td>\na) 1480 g massiga raamat ripub 4X4 mm plaadikese küljes<\/p>\n

b) ja c) Niidistik lähivaates<\/p>\n

e) Plaadikese eraldamiseks vajalik jõud sõltub tõmbenurgast<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

kasvatati ränidioksiidist alusplaadile 10-15 nanomeetrilise läbimõõduga umbes 150 mikromeetri pikkuseid süsiniktorukesi pindtihedusega 1010<\/sup>-1011<\/sup> torukest ruutsentimeetri kohta. Niisugusest materjalist 4X4 millimeetriline ruuduke suutis pidada pea poolteist kilo kaaluvat klaasplaadi küljes rippuvat raamatut (vt. joonis a). Nagu ka gekode jalad, kleepub kunstmaterjal eriti hästi just siis, kui seda pinna sihis liigutada. Selle eest peetakse vastutavaks torukeste keerdunud otsi, mis van der Waalsi jõudude mõjul pinnale kleepuvad. Piltlikustamiseks võib kujutleda otsapidi aknaklaasile kinnitatud kleeplindiriba. Kui seda klaasipinnaga risti tõmmata, tuleb ta suurema vaevata lahti. Akna pinnaga peaaegu paralleelselt tõmmates katkeb riba enne kui liim järele annab. Vastloodud kunstmaterjali puhul leiti, et pikemad torukesed kleepuvad paremini kui lühemad. See on kirjeldatuga kooskõlas – pikem toruke paindub rohkem ja nii jääb nurk pinnale liibuva toru osa ja pinna vahel väiksemaks. Pinnaga risti tõmmates eralduvad niidikesed vähem kui kümnendikuga jõust mis nende eemaldamiseks terava nurga all kulub (vt. joonis e). Kuna materjal talub korduvkasutamist ega jäta "liimijälgi", loodetakse sellele rakendusi robootikas, näiteks kosmosetehnoloogias.<\/p>\n

Allikad:
\n1. Science<\/em> 10 October 2008<\/a>: Carbon Nanotube Arrays with Strong Shear Binding-On and Easy Normal Lifting-Off<\/em><\/p>\n

2. fyysika.ee 1 veebruar 2008<\/a>: Seina mööda üles – gekode ja teadlaste karvasjalgne võidujooks<\/em> <\/p>\n

Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased on viimastel aastatel aktiivselt otsinud võimalust jäljendada gekode võimet seintel ja laes kõndida. Füüsikaportaal kajastas neid püüdlusi viimati kaheksa kuu eest, mil California Ülikooli teadlased saavutasid gekodele lähedase pidamise polüpropüleenist niidistiku abil [2]. Sedapuhku tulevad teated taas USA-st – koostöös õhujõudude uurimislaboriga katsetati süsiniku nanotorukestest niidistiku võimet pindadele kleepuda. Tulemused olid suurepärased kuivõrd loodud […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-942","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/942","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=942"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/942\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=942"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=942"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=942"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}