{"id":9425,"date":"2010-10-17T21:40:32","date_gmt":"2010-10-17T18:40:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=9425"},"modified":"2011-08-08T23:14:01","modified_gmt":"2011-08-08T20:14:01","slug":"avastati-mustiline-voimas-pulsar","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=9425","title":{"rendered":"Avastati m\u00fcstiline v\u00f5imas pulsar"},"content":{"rendered":"<p><strong>Hiljuti avastati n\u00f5rga magnetv\u00e4ljaga ning aeglaselt p\u00f6\u00f6rlev pulsar, mis purskab v\u00e4lja tohutus koguses energiat &#8211; omadus, mis varem arvati olevat vaid v\u00e4ga tugevasti magnetiseeritud pulsaritel. Avastuse teinud rahvusvahelise teadlaste r\u00fchma arvates on pulsari energiaallikas peidus s\u00fcgaval selle sisimas.<\/strong><\/p>\n<p>Pulsarid ehk neutront\u00e4hed on massiivsete t\u00e4htede j\u00e4\u00e4nused. Kuigi nad on tavaliselt k\u00f5igest 30-kilomeetrise diameetriga, on nende magnetv\u00e4ljad P\u00e4ikese omast miljardeid kordi suuremad, vahendab\u00a0<a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2010\/10\/101014144231.htm\">sciencedaily.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_9426\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/101014144231-large.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-9426\" class=\"size-medium wp-image-9426\" title=\"101014144231-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/101014144231-large-300x168.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"168\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/101014144231-large-300x168.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/101014144231-large-250x140.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/10\/101014144231-large.jpg 600w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-9426\" class=\"wp-caption-text\">Kunstniku n\u00e4gemus v\u00e4ga keerulise sisemise ning lihtsa v\u00e4ikese dipoolse magnetv\u00e4ljaga pulsarist. Pilt: ESA\/Christophe Carreau<\/p><\/div>\n<p>K\u00f5ige ekstreemsemate pulsarite pinnal on magnetv\u00e4li 50-1000 korda tavap\u00e4rasest suurem ning nad annavad v\u00e4lja v\u00f5imsat gamma- ja r\u00f6ntgenkiirgust. Astrof\u00fc\u00fcsikute arvates on gammakiirguse pursete allikaks nende tugevad magnetv\u00e4ljad.<\/p>\n<p>Teoreetiliste uurimuste kohaselt on pulsarite sisemuses olev magnetv\u00e4li pindmisest veelgi tugevam, mist\u00f5ttu t\u00e4he pind v\u00f5ib deformeeruda ning ka eemale lennata. Magnetv\u00e4lja kahanemine viib t\u00e4he pinna kuumenemise v\u00f5i osakeste kiirenemise t\u00f5ttu stabiilselt purskuvate r\u00f6ntgenkiirteni.<\/p>\n<p>Hiljuti pakkusid aga teadlased teadusajakirjas <em>Science<\/em> ilmunud artiklis v\u00e4lja, et seesama energiaallikas v\u00f5ib t\u00f6\u00f6tada ka n\u00f5rgemate magnetv\u00e4ljadega pulsarites. NASA Chandra ning SWIFT X-Ray observatooriumites l\u00e4bi viidud vaatlused neutront\u00e4he SGR 0418 kohta viitavad pindmisest v\u00e4ljast tugevama sisemise magnetv\u00e4lja olemasolule.<\/p>\n<p>,,Me t\u00e4heldasime pulsaritele omaseid purskeid ja plahvatusi n\u00f5rga magnetv\u00e4ljaga neutront\u00e4hel,&#8221; s\u00f5nas <strong>Dr Silvia Zane<\/strong>, \u00fcks uurimuse peaautoreid UCL&#8217;ist(University College London).<\/p>\n<p>Pulsarid on v\u00e4ga tugeva magnetv\u00e4ljaga ning p\u00f6\u00f6reldes viivad k\u00f5rge energiaga osakeste tuuled energiat t\u00e4helt \u00e4ra, sundides t\u00e4he p\u00f6\u00f6rlemiskiirust aeglaselt v\u00e4henema. Mis muudab SGR 0418 teistest neutront\u00e4htedest erilisemaks on fakt, et erinevalt aeglustuva p\u00f6\u00f6rlemiskiirusega pulsaritest n\u00e4itas t\u00e4he 490-p\u00e4evane j\u00e4lgimine, et p\u00f6\u00f6rlemise kiirus ei v\u00e4henegi.<\/p>\n<p>&#8220;See on esimene kord, kui sellist asja n\u00e4htud on ning see leid paneb meid k\u00fcsima, kust p\u00e4rineb t\u00e4he energia? Hetkel oleme huvitatud ka teadmisest kui paljud teised n\u00f5rga magnetv\u00e4ljaga neutront\u00e4hed meie galaktikas niimoodi k\u00e4ituda v\u00f5ivad,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Dr Zane.<\/p>\n<p>T\u00e4htsaimaks k\u00fcsimuseks on sisemise ja pindmise magnetv\u00e4lja tugevuse erinevus. SGR 0418 v\u00f5ib selle k\u00fcsimuse vastamisel v\u00e4ga kasulikuks osutuda.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2010\/10\/101014144231.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/www.sciencemag.org\/cgi\/content\/abstract\/science.1196088v1\">A Low-Magnetic-Field Soft Gamma Repeater<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hiljuti avastati n\u00f5rga magnetv\u00e4ljaga ning aeglaselt p\u00f6\u00f6rlev pulsar, mis purskab v\u00e4lja tohutus koguses energiat &#8211; omadus, mis varem arvati olevat vaid v\u00e4ga tugevasti magnetiseeritud pulsaritel. Avastuse teinud rahvusvahelise teadlaste r\u00fchma arvates on pulsari energiaallikas peidus s\u00fcgaval selle sisimas. Pulsarid ehk neutront\u00e4hed on massiivsete t\u00e4htede j\u00e4\u00e4nused. Kuigi nad on tavaliselt k\u00f5igest 30-kilomeetrise diameetriga, on nende magnetv\u00e4ljad [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-9425","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9425","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=9425"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9425\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=9425"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=9425"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=9425"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}