{"id":9428,"date":"2010-10-18T12:04:55","date_gmt":"2010-10-18T09:04:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=9428"},"modified":"2010-10-18T12:04:15","modified_gmt":"2010-10-18T09:04:15","slug":"nanoosakeste-tekkimist-jalgiti-esmakordselt-reaalajas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=9428","title":{"rendered":"Nanoosakeste tekkimist j\u00e4lgiti esmakordselt reaalajas"},"content":{"rendered":"

Teadlaster\u00fchm Ameerika \u00dchendriikide Energiaministeeriumi Argonne’i Rahvuslikust Laboratooriumist(U.S. Department of Energy’s Argonne National Laboratory) ning Washingtoni Carnegie Instituudist olid esmakordselt tunnistajaks nanoosakeste s\u00fcndimisele reaalaja<\/strong>s.<\/p>\n

Uue revolutsioonilise meetodiga tekib teadlastel v\u00f5imalus \u00f5ppida tundma nanoosakeste tekke algstaadiume, mis on siiani t\u00e4nu ebaadekvaatsetele sondeerimismeetoditele saladuseks j\u00e4\u00e4nud. Samuti v\u00f5ib uus tehnoloogia kiirendada nanoosakeste kasutamist n\u00e4iteks p\u00e4ikeseelementides, sensorites ning muudes k\u00f5rgtehnoloogilistes rakendustes, kirjutab physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Need h\u00f5bedast nanoplaadid \u00e4\u00e4rtest kaunistatud h\u00f5beda oks\u00fcsoola nanoosakestega. Need osakesed valmistati k\u00f5rge energiaga r\u00f6ntgenrkiirguse all, t\u00e4nu millele said teadlased nende teket reaalajas j\u00e4lgida. Pilt on tehtud skaneeriva elektronmikroskoobiga<\/p><\/div>\n

,,Nanokristallide kasvatamine on nanotehnoloogia alustalaks,” \u00fctles uurimuse juhtiv autor Yugang Sun, Argonne’i keemik. ,,Selle m\u00f5istmine lubaks teadlastel t\u00e4psemalt korrigeerida nanoosakeste uusi ja huvitavaid omadusi.”<\/p>\n

Nanoosakeste v\u00e4limus ning k\u00e4itumine s\u00f5ltub nende arhitektuurist: suurusest, kujust, tekstuurist ning pinnakeemiast. K\u00f5ik see s\u00f5ltub omakorda aga nende kasvatamisel olevatest tingimustest.<\/p>\n

,,Nanoosakeste t\u00e4pne kontroll on \u00fcliraske,” s\u00f5nas Sun. ,,See on veelgi raskem kui \u00fchesuguste nanoosakeste valmistamine, sest me ei tea siiani retsepti k\u00f5iki \u00fcksikasju. Temperatuur, r\u00f5hk, niiskus, ebapuhtused – k\u00f5ik nad m\u00f5jutavad sadestust ning me avastame pidevalt \u00fcha uusi m\u00f5jureid.”<\/p>\n

Et m\u00f5ista nanoosakeste tekkimist pidid teadlased seda esmalt ise j\u00e4lgida saama. Probleem oli aga, et elektronmikroskoopia, mis on nanoosakeste aatomtaseme n\u00e4gemiseks tavap\u00e4rane meetod, vajab t\u00f6\u00f6tamiseks vaakumit. Mitmed nanokristallid tekivad aga ainult vedelas aines ning elektronmikroskoobi vaakum teeb selle v\u00f5imatuks. Spetsiaalne \u00f5huke \u00fcmbris v\u00f5imaldab v\u00e4ikese vedelikukoguse uurimist ka elektronmikroskoobis, kuid piirab vedeliku kihi paksust k\u00f5igest 100 nanomeetrini, mis on nanoosakeste s\u00fcnteesi t\u00f5elistest tingimustest tunduvalt erinev.<\/p>\n

Probleemi lahendamiseks leidis Sun, et vaja on kasutada v\u00e4ga k\u00f5rge energiaga r\u00f6ntgenkiiri, mida v\u00f5imaldas teha Argonne’i Advanced Photon Source(APS). N\u00e4idiselt hajunud r\u00f6ntgenkiirte mustri abil suutsid teadlased rekonstrueerida nanokristallide esimeseed tekkeetappid sekund-sekundi haaval.<\/p>\n

R\u00f6ntgenkiirte intensiivsus nanokristallide kasvatamist ei m\u00f5juta, teatav m\u00f5ju ilmnes alles p\u00e4rast pikka reaktsiooniaega. ,,Kasvuprotsessist selge pildi saamine v\u00f5imaldab meil paremate tulemuste saamiseks suuremat kontrolli ning paremaid nanomaterjale, mida suures hulgas rakendustes kasutada,” selgitas Sun.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Nanophase Evolution at Semiconductor\/Electrolyte Interface in Situ Probed by Time-Resolved High-Energy Synchrotron X-ray Diffraction<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlaster\u00fchm Ameerika \u00dchendriikide Energiaministeeriumi Argonne’i Rahvuslikust Laboratooriumist(U.S. Department of Energy’s Argonne National Laboratory) ning Washingtoni Carnegie Instituudist olid esmakordselt tunnistajaks nanoosakeste s\u00fcndimisele reaalajas. Uue revolutsioonilise meetodiga tekib teadlastel v\u00f5imalus \u00f5ppida tundma nanoosakeste tekke algstaadiume, mis on siiani t\u00e4nu ebaadekvaatsetele sondeerimismeetoditele saladuseks j\u00e4\u00e4nud. Samuti v\u00f5ib uus tehnoloogia kiirendada nanoosakeste kasutamist n\u00e4iteks p\u00e4ikeseelementides, sensorites ning muudes k\u00f5rgtehnoloogilistes […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-9428","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9428","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=9428"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9428\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=9428"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=9428"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=9428"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}