{"id":945,"date":"2008-10-16T18:42:26","date_gmt":"2008-10-16T15:42:26","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=945"},"modified":"2010-03-29T09:36:35","modified_gmt":"2010-03-29T06:36:35","slug":"segadus-mustade-aukude-umber","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=945","title":{"rendered":"Segadus mustade aukude \u00fcmber"},"content":{"rendered":"

\nEuroopa Lõunaobservatooriumi optiliste teleskoopide ja NASA satelliidi RXTE ühismõõtmised näitavad kahe mustast august ja nähtavast tähest koosneva kaksiksüsteemi ootamatut käitumist.<\/strong><\/p>\n

Teadaolevalt ei saa valgus mustast august väljuda, kuid kui mõni nähtav täht tiirleb musta augu ümber – täpsemalt tiirlevad mõlemad ümber ühise massikeskme – põhjustavad tähelt musta auku langeva aine voolus toimuvad kõrge energiaga protsessid mitmesugust kiirgust. Seni on röntgenkiirgust ja nähtavat valgust põhjustavaid mehhanisme<\/p>\n\n\n\n\n
\"\"<\/td>\n<\/tr>\n
Kunstniku nägemus tähe ainet neelavast mustast august<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

lahus vaadeldud, kuid hiljuti võimalikuks saanud mõõtmised näitavad, et vähema energiaga nähtava valguse ja suurema energiaga röntgenkiirguse muutlikkused ajas on tugevalt seotud. Vaadeldi kahte kaksiksüsteemi nimedega GX 339-4 ja SWIFT J1753.5-0127. Mõlemad asuvad Linnutees ning koosnevad umbes kümne Päikese massiga mustast august ja sellega koos vaid mõne miljoni kilomeetri kaugusel tiirlevast tähest. Röntgenkiirguses teostati mõõtmisi NASA satelliidilt RXTE (Rossi X-ray Timing Explorer) ja samaaegselt mõõdeti Tšiilis asuva Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suure Teleskoobiga (VLT, Very Large Telescope) ühendatud kaameraga ULTRACAM samade allikate muutlikkust nähtavas valguses. ULTRACAM suudab rahuldava signaali ja müra suhtega jäädvustada 20 kaadrit sekundis ja seda peetakse väga heaks saavutuseks. Kui niisugune näitaja tundub<\/p>\n\n\n\n\n
\"\"<\/td>\n<\/tr>\n
Animatsioon ESO mõõtmistest nähtavas valguses GX 339-4 jaoks. Vasakul ülal on näha ULTRACAM pilt<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

kahvatuvat kasvõi igapäevase telefonikaamera kõrval, tuleb arvesse võtta, et kaugetelt kosmilistelt objektidelt jõuab meieni äärmiselt nõrk valgus ja kvaliteetsete staatiliste piltide saamiseks kasutatakse hoopis pikemaid säriaegu. Mõõtmistulemuste võrdlus näitas, et nähtava valguse ja röntgenkiirguse muutlikkuste vahel on tugev seos ja see viitab nende ühisele tekkemehhanismile. Kui varem on nähtava valguse vilkumist peetud kõrgemate energiatega protsesside järelnähuks, siis need mõõtmised näitavad, et nähtavas kiirguses toimusid muutused veidi varem kui röntgenkiirguses. Niisuguse käitumise täpne põhjus tuleb alles välja selgitada, kuid teadlased peavad selle eest vastutavaks ülitugevaid magnetvälju musta augu vahetus läheduses.<\/p>\n

Allikad:
\n1. ESO pressiteade 15.10.08<\/a>: VLT and Rossi XTE satellite probe violently variable black holes
\n<\/em>2. NASA uudis 15.10.08<\/a>: Two black holes teach astronomers a lesson <\/em>(Sealt leiab lingid avaliku juurdepääsuga lähteartiklitele)<\/p>\n

Toimetas Erik Randla <\/em><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa Lõunaobservatooriumi optiliste teleskoopide ja NASA satelliidi RXTE ühismõõtmised näitavad kahe mustast august ja nähtavast tähest koosneva kaksiksüsteemi ootamatut käitumist. Teadaolevalt ei saa valgus mustast august väljuda, kuid kui mõni nähtav täht tiirleb musta augu ümber – täpsemalt tiirlevad mõlemad ümber ühise massikeskme – põhjustavad tähelt musta auku langeva aine voolus toimuvad kõrge energiaga protsessid […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-945","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/945","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=945"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/945\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=945"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=945"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=945"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}