{"id":947,"date":"2008-10-21T12:55:36","date_gmt":"2008-10-21T12:55:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=947"},"modified":"2008-10-21T12:55:36","modified_gmt":"2008-10-21T12:55:36","slug":"","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=947","title":{"rendered":"Teaduspark kavandab Nanolabi ehitust"},"content":{"rendered":"

Tartu Teaduspark kavatseb järgmisel aastal hakata ehitama Nanolabi, mis on Tartusse kavandatav Eesti esimene nanotehnoloogia labori ja puhaste ruumide kompleks. Seoses ehitusega külastasid Tartu Teaduspargi, Füüsika Instituudi ja Eesti Nanotehnoloogia Arenduskeskuse esindajad Soome juhtivat nanotehnoloogia arenduskeskust Micronova.<\/strong><\/p>\n

Teaduspargi poolt organiseeritud külastuse eesmärgiks oli tutvuda Helsingis asuva Micronova puhaste ruumidega. „Teadusparki kavandatav nanolabor koos puhaste ruumidega oleks Eestis esimene. Seetõttu pidimegi projekteerimise, ehitamise ja opereerimise kohta infot hankimas käima väljaspool Eestit,“ sõnas delegatsiooni juhtinud Teaduspargi arendusdirektor Sven Illing. „Juunis käisime tutvumas nanotehnoloogialabori ehitamisega Norras,“ lisas Illing. <\/p>\n

„Puhtad ruumid võimaldavad teha uute materjalide uurimisel katseid, mida tavalise õhuga keskkonnas teha ei saa. Õhk meie ümber on osakesi täis. Harjumatu mõelda, aga tegelikult iga liigutusega eraldavad inimesed ka ise õhku miljoneid osakesi. Puhastes ruumides on viidud osakeste arv õhus 1000 või isegi ainult 10 osakeseni ruumiühiku kohta. Ja seal tohib viibida loomulikult ainult spetsiaalsetes kostüümides,“ selgitas TÜ Füüsika Instituudi direktor ja Teaduspargi nõukogu liige Ergo Nõmmiste. <\/p>\n

Tulevase keskuse ühe peamise rentniku, Eesti Nanotehnoloogia Arenduskeskuse AS juhi Ilmar Kingu sõnul hakatakse Tartu Nanolabis välja töötama lahendusi, millel on potentsiaali jõuda toodetena kiiresti turule. Näidetena toob Kink välja nanotehnoloogilised funktsionaalsed pinnakatted klaasitööstusele, läbipaistvad elektroodid, gaasisensorid ning kontrollitava doosikiirusega mikrokapslid ravimi- ja kosmeetikatööstusele. <\/p>\n

Nanotehnoloogiat on hinnatud üheks kõige kiiremini arenevaks ja perspektiivsemaks tehnoloogiasektoriks, mille kogumaht võib küündida NSF (National Science Foundation<\/a>, USA) arvamuse alusel aastaks 2015 ühe triljoni dollarini. <\/p>\n

Kompleksis, mida Micronova kasutab, on 2600 m2 puhtaid ruume ja 6000 m2 kontoripinda. Teaduspargi Nanolabi mahuks on planeeritud 300 m2 puhtaid ruume ning 700 m2 labori- ja kontoripinda. <\/p>\n

Teaduspark kuulutab lähikuudel välja Nanolabi projekteerimise hanke. Ehitusega on kavas alustada 2009. aastal. \n<\/p>\n

Allikas: www.teaduspark.ee<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tartu Teaduspark kavatseb järgmisel aastal hakata ehitama Nanolabi, mis on Tartusse kavandatav Eesti esimene nanotehnoloogia labori ja puhaste ruumide kompleks. Seoses ehitusega külastasid Tartu Teaduspargi, Füüsika Instituudi ja Eesti Nanotehnoloogia Arenduskeskuse esindajad Soome juhtivat nanotehnoloogia arenduskeskust Micronova. Teaduspargi poolt organiseeritud külastuse eesmärgiks oli tutvuda Helsingis asuva Micronova puhaste ruumidega. „Teadusparki kavandatav nanolabor koos puhaste ruumidega […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[19,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-947","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudised-eesti-asi","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/947","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=947"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/947\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=947"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=947"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=947"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}