{"id":948,"date":"2008-10-21T13:51:20","date_gmt":"2008-10-21T10:51:20","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=948"},"modified":"2019-05-29T17:14:04","modified_gmt":"2019-05-29T14:14:04","slug":"kliima-soojenemisest-klimatoloogi-pilguga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=948","title":{"rendered":"Kliima soojenemisest klimatoloogi pilguga"},"content":{"rendered":"

L\u00e4inud neljap\u00e4eval n\u00e4dalalehes Eesti Ekspress ilmunud intervjuu akadeemik Endel Lippmaaga kliima soojenemise teemal [1<\/a>] s\u00fctitas ka laiemas avalikkuses ja enamgi teadlaste ringis tulise arutelu.<\/strong><\/p>\n

Kahjuks pani ajakirjanik loo kirja kohatus irooniav\u00f5tmes, mis varjutas tegelikku k\u00fcsimust. M\u00f5neti vahetumalt sai akadeemik Lippmaa seisukohtadega tutvuda j\u00e4rgnenud teledebatis, mida saab vaadata telekanali kodulehelt [2<\/a>]. L\u00f5plik t\u00f5de muidugi ei selgunud sealgi ega vast v\u00f5igi kiiresti saabuda k\u00fcsimuses, kus sel m\u00e4\u00e4ral poliitilisi ja rahalisi huve p\u00f5imub teaduslikega ja uurimist\u00f6\u00f6de tulemuste objektiivsuse selgitamine n\u00f5uaks omaette uuringuid. Paraku keskendub suur osa arutlejaid Endel Lippmaa p\u00e4devusele antud teemal, kui k\u00fcsimuse olemus sellest ei muutu. Kliima soojenemise k\u00fcsimuses on alati olnud kaks vastandlikku leeri ja kuiv\u00f5rd Maa kliima modelleerimine on teaduslikult \u00e4\u00e4rmiselt keerukas probleem, ei ole lootust rahuldavaks lahenduseks vaid retoorikav\u00f5tteid kasutades. Targem on uurida vastaval alal tegevate teadlaste arvamust. J\u00e4rgnevalt esitame Tartu \u00dclikooli F\u00fc\u00fcsika Instituudi meteoroloogia ja klimatoloogia dotsendi Piia Posti seisukoha.<\/p>\n

Eesti kliimateadlaste seas on valdav skeptiline suhtumine kliima permanentsesse soojenemisse. (N\u00e4iteks on kliimaskeptikute kliimaraporti [3<\/a>] \u00fcks \u00a0juhtivaid autoreid Olavi K\u00e4rner Tartu Observatooriumist, samal ajal kui \u00fckski eestlane pole ilmutatult IPCC aruande autorite seas. Ainsa eestlasena figureerib ilmutatult T\u00dc klimatoloogia professor Jaak Jaagus IPCC retsensendina). Seep\u00e4rast ei suutnud akadeemiku s\u00f5nav\u00f5tt meid millegagi \u00fcllatada. Loen \u00fclikoolis kahte kliimaga seotud kursust (“F\u00fc\u00fcsikaline klimatoloogia” ning “Kliimamuutus ja poliitika”) ja seet\u00f5ttu hoian end ajakirjade Nature ning Science tasemel kursis sellealase temaatikaga. Ilmselt on ka akadeemiku algallikad olnud sarnased (paraku pole neist \u00fchtki artiklis toodud). \u00a0Viimasel aastal on ilmunud m\u00f5ned huvitavad teemad, mis l\u00fckkavad \u00fcmber globaalse kliima soojeneva faasi j\u00e4tkumise. M\u00f5ned n\u00e4ited neist v\u00f5iks olla:<\/p>\n

1) P\u00e4ikese aktiivsuse ts\u00fckli peatumine (vt n\u00e4iteks [4<\/a>]). N\u00fc\u00fcdseks on m\u00f5ned plekid siiski juba tekkinud ning uus ts\u00fckkel alanud. P\u00e4ikese aktiivsuse ts\u00fcklitest teab Eestis ilmselt k\u00f5ige enam Jaan Pelt Tartu Observatooriumist, kelle uurimistemaatikaks see on. Sellest v\u00f5iks kirjutada v\u00e4ga huvitava artikli.<\/p>\n

2) Ookeani pinnatemperatuuri ennustused P\u00f5hja-Atlandi regioonis annavad l\u00e4hik\u00fcmnendiks jahtumise trendi (vt [5<\/a>]). Kes IPCC kliimamudelite temperatuuriennustusi on n\u00e4inud, siis seal on enamasti pideva kasvu seadus (nagu n\u00f5ukaajal kehtis heaolu pideva kasvu seadus).<\/p>\n

3) Arktika j\u00e4\u00e4 pindala on aastal 2008 suurem kui 2007, ka suveperioodil.(vt [6<\/a>])<\/p>\n

Mis puutub m\u00f5ndadesse v\u00e4idetesse [Lippmaa] artiklis, mis tavakodanikule tunduvad harjumatud, siis:<\/div>\n

1) P\u00e4ike on t\u00f5epoolest k\u00f5ige olulisem tegija Maa kliima kujundajana ning p\u00e4ikeseenergia loomulik (p\u00e4evast p\u00e4eva) muutlikkus on oluliselt suurem kui CO2<\/sup> poolt p\u00f5hjustatud kiirguslik (kasvuhoone)efekt.<\/p>\n

2) Veeaur on t\u00f5esti k\u00f5ige olulisem kasvuhoonegaas, ta annab umbes 60% kasvuhooneefektist (see on t\u00e4nap\u00e4eval igas meteoroloogia\u00f5pikus sees). IPCC aga eirab veeauru (tsitaat IPCC 2007 raportist:\u00a0 A GWP (global warming potential) is not usually calculated for water vapor. Water vapour has a significant influence with regard to absorbing IR-radiation; however its concentration in the atmosphere mainly depends on air temperature. As there is no possibility to directly influence atmospheric water vapour concentration, the GWP-level for water vapour is not calculated.)<\/p>\n

3) P\u00e4ike on k\u00fcll suur tegija kliima kujundamisel, aga ta on vaid v\u00e4line faktor (teine oluline v\u00e4line faktor on Maa orbiidi karakteristikute muutused, mis ka Lippmaal toodud on), temalt tulev energia jagatakse kliimas\u00fcsteemis (maismaa, atmosf\u00e4\u00e4r, ookean, kr\u00fcosf\u00e4\u00e4r, biosf\u00e4\u00e4r) \u00fcmber ja selle \u00fcmberjagamise k\u00e4igus kujuneb v\u00e4lja kliima (lihtsustatult temperatuuri jaotus). Need kliimas\u00fcsteemi komponentide omavahelised seosed on mittelineaarsed ja toimuvad v\u00e4ga erinevates ajamastaapides (sekunditest aastatuhendeteni), enamasti ei oska me neid korrektselt matemaatiliselt kirjeldada (kliimamudel on ju kogum v\u00f5rrandeid) ning seep\u00e4rast piirduvad t\u00e4nap\u00e4eva kliimamudelid enamasti vaid atmosf\u00e4\u00e4ri ja ookeaniga. Aga isegi k\u00f5ige paremini kirjeldatud kliimas\u00fcsteemi komponendi – atmosf\u00e4\u00e4ri – puhul on palju segaseid parameetreid, millest tuntuim on pilvisus. Pilvisus moduleerib Maale j\u00f5udvat p\u00e4ikesekiirgust: s\u00f5ltuvalt sellest missugused on pilvede kiirguslikud omadused ning kus pilved ruumiliselt asetsevad, j\u00f5uab enam v\u00f5i v\u00e4hem kiirgust maapinnale. Detailidesse laskumata v\u00f5ib \u00f6elda, et keerukas koht kliima modelleerimisel on just paljude ruumi ja ajamastaapide \u00fcheaegne kirjeldamine, mis v\u00e4ljundina annab meile ajas (juhuslikult) fluktueeruva s\u00fcsteemi (temperatuuri).<\/p>\n

Lippmaa ei r\u00e4\u00e4gi sellest sisemisest s\u00fcsteemist midagi, aga see ongi kliimauuringute kese.<\/div>\n

CO2<\/sup> on lihtne m\u00f5\u00f5ta ja seda seostada inimtegevusega on veel lihtsam. N\u00f5nda, et r\u00e4\u00e4gitakse enam sellest, millest aru saadakse, sest poliitikud tahavad midagi konkreetset ja lihtsat, mida saaks \u00e4ra teha.\u00a0 Kliimamuutus ja sellega seostatud CO2<\/sup> kasv on t\u00e4ielikult politiseeritud k\u00fcsimus ning mingis m\u00f5ttes ka religioon. Ka meie riik on alla kirjutanud rahvusvahelistele lepetele, et v\u00e4hendada CO2<\/sup> \u00f5hkupaiskamist. Paaril eelneval aastal olid nn CO2<\/sup> kvoodid meile kasulikud, sest kogu arvestus k\u00e4ib 1990 aastaga v\u00f5rreldes ning meie tootmismahud on v\u00f5rreldes tolle ajaga tublisti v\u00e4henenud. Paraku sel aastal andis Euroopa Liit meile (ja teistele endistele sotsriikidele) palju v\u00e4iksema kvoodi ning seet\u00f5ttu ei \u00f5nnestu enam CO2<\/sup> kvootide m\u00fc\u00fcmisest saada superkasumeid. Nagu artiklis mainitud, algatas Lippmaa selle teema energiajulgeolekualasel \u00fcmarlaual. Usutavasti oli seal arutlusel p\u00f5levkivienergeetika j\u00e4tkamine, mis on aga CO2<\/sup> kvootide t\u00f5ttu p\u00e4rsitud.<\/p>\n

Mis puutub maasturiga s\u00f5itmisse ja kummikute p\u00f5letamisse, siis see pole \u00fcldse esmajoones CO2<\/sup> teema. Neis p\u00f5lemisprotsessides tekivad ka inimesele m\u00fcrgised gaasid, mille \u00f5hkupaiskamisest iga arukas inimene hoidub nii palju kui v\u00f5imalik. Siin pole ajakirjanik ilmselt Lippmaast aru saanud, kes rumalale k\u00fcsimusele irooniaga vastanud on. Sama teemade miksimine on ka osooniaukudega seotud, mis pole samuti kliimamuutusega seotud.<\/p>\n

Ma ei n\u00e4inud j\u00e4rgnenud teledebatti, aga “rohelisest” polnud akadeemikule kindlasti mingit vastast. Nagu ma kirja alguses \u00fctlesin on meie tugevaimad klimatoloogid selles k\u00fcsimuses skeptilised ning oleksid sarnases v\u00e4itluses pidanud olema Lippmaaga samal poolel.<\/p>\n

\n

Piia Post
\nT\u00dc FI meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent
\n<\/span><\/p>\n

Huvilise tasemel arutelu kliima soojenemisest ja selle meediakajastusest v\u00f5ib kuulda Peeter Liiva ja Allan Kiiki esituses Klassikaraadio “Rohelises saates” [7<\/a>].<\/p>\n

Viited:
\n<\/a>1. Eesti Ekspress<\/a>: Akadeemik Lippmaa: globaalne soojenemine on jama! Ostke rahumeeli suur maastur!<\/em>
\n<\/a>2. TV3 V\u00e4rske Ekspress 16.10.08<\/a>
\n<\/a>3. The Fraser Institute<\/a>: Independent Summary for Policymakers IPCC Fourth Assessment Report<\/em> (pdf)
\n<\/a>4. Sciencedaily<\/a>: Sun Goes Longer Than Normal Without Producing Sunspots
\n<\/em><\/a>5. Nature<\/em> 453<\/strong>, 84-88 (1 May 2008)<\/a>: Advancing decadal-scale climate prediction in the North Atlantic sector<\/em>
\n<\/a>6. wattsupwiththat.com<\/a>: Arctic sea ice now 28.7% higher than this date last year – still rallying<\/em>
\n<\/a>7. Klassikaraadio “Roheline saade”: 1.osa(09.04.2008)<\/a>\u00a0 2.osa(23.04.2008)<\/a><\/p>\n

Toimetas Erik Randla<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

L\u00e4inud neljap\u00e4eval n\u00e4dalalehes Eesti Ekspress ilmunud intervjuu akadeemik Endel Lippmaaga kliima soojenemise teemal [1] s\u00fctitas ka laiemas avalikkuses ja enamgi teadlaste ringis tulise arutelu. Kahjuks pani ajakirjanik loo kirja kohatus irooniav\u00f5tmes, mis varjutas tegelikku k\u00fcsimust. M\u00f5neti vahetumalt sai akadeemik Lippmaa seisukohtadega tutvuda j\u00e4rgnenud teledebatis, mida saab vaadata telekanali kodulehelt [2]. L\u00f5plik t\u00f5de muidugi ei selgunud […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[32],"tags":[56],"class_list":{"0":"post-948","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus","7":"tag-kliima","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/948","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=948"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/948\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":719364,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/948\/revisions\/719364"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=948"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=948"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=948"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}