{"id":949,"date":"2008-10-22T22:16:50","date_gmt":"2008-10-22T19:16:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=949"},"modified":"2010-03-29T09:36:07","modified_gmt":"2010-03-29T06:36:07","slug":"kauge-galaktika-teke-kosmilise-luubi-all","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=949","title":{"rendered":"Kauge galaktika teke kosmilise luubi all"},"content":{"rendered":"


\nHiljuti leidsid astronoomid ilmaruumi tohutust kaugusest galaktika tekkeala, mis on põnev nii oma struktuurilt kui meetodilt, millega seda vaadeldakse.<\/strong><\/p>\n

Kaheteistkümne miljardi valgusaasta kaugusel asuvast gaasipilvest jõuab USA Väga Suure Liitantenni (VLA, Very Large Array) juures töötavate teadlasteni sõõrikut meenutav pilt. See ei ole siiski märk sellest, et kauge galaktika alge olekski rõngakujuline vaid viitab asjaolule, et Maa ja gaasipilve vahel on veel midagi – veel üks galaktika. Võiks arvata, et poolel teel asuv takistus teeb teadlastele omajagu peavalu. Tegelikult kasutavad astronoomid teda hoopis enda huvides ja on väga õnnelikud niisuguse kokkusattumuse üle. Einsteini kuulus üldrelatiivsusteooria ütleb, et mass ei<\/p>\n\n\n\n\n
\"\"<\/td>\n<\/tr>\n
Oran\u00b8iga on kujutatud meile näiv valguse sirgjooneline teekond, valged nooled näitavad valguse tegelikku teed.<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

mõjuta mitte ainult teist massi, vaid igasugust positiivse energiatihedusega mateeriat, ka valgust. Teooria ennustuse kohaselt peaks valgus kaugest gaasipilvest meieni jõudma ümber otseteel asuva galaktika mööda kõverat joont (vt. joonis paremal). Valguse jaoks on teel asuv mass nagu tohutu koondav lääts ja teda nimetataksegi gravitatsiooniliseks läätseks. Vasakul toodud animatsioon kujutab pilti, mida vaatleja näeks liikudes läätsena toimiva galaktika poole; läätseni jõudes<\/p>\n\n\n\n\n
\"\"<\/td>\n<\/tr>\n
Läbi gravitatsiooniläätse ehk missugune pilt avaneks gravitatsiooniläätse poole liikudes selle taga asuvast galaktikast.<\/p>\n

<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

(animatsiooni lõppolek) kahaneb tema mõju olematuks ja kaugemal asuvat pilve näeme juba moonutusteta. Teadlased ei pea siiski pikka reisi ette võtma. Selle asemel saab koostada läätse jaoks matemaatilise mudeli ja tema mõju arvesse võttes välja arvutada, missugune oleks moondumata pilt. Kuna gravitatsioonilääts laotab väikselt alalt tuleva kiirguse tunduvalt suuremale alale, saavad astronoomid tänu temale ka suurema lahutusvõimega pildi ülikaugest objektist. PSS J2322+1944 nime kandev gaasipilv on huvitav veel selle poolest, et temas asub ülimassiivne must auk – mitte keskel, nagu harilikult, vaid pilve servas. Teadlased järeldavad sellest, et praegu nähtav pilv on tekkinud kahe gaasikogumi ühinemisel. <\/p>\n

Allikas: National Radio Astronomy Obsevatory news<\/a>: Cosmic Lens Reveals Distant Galactic Violence<\/em><\/p>\n

Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiljuti leidsid astronoomid ilmaruumi tohutust kaugusest galaktika tekkeala, mis on põnev nii oma struktuurilt kui meetodilt, millega seda vaadeldakse. Kaheteistkümne miljardi valgusaasta kaugusel asuvast gaasipilvest jõuab USA Väga Suure Liitantenni (VLA, Very Large Array) juures töötavate teadlasteni sõõrikut meenutav pilt. See ei ole siiski märk sellest, et kauge galaktika alge olekski rõngakujuline vaid viitab asjaolule, […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-949","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/949","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=949"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/949\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=949"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=949"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=949"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}